Lubatagu alustada autotsitaadiga (visaku esimene kivi see, kes pole kunagi oma nime guugeldanud): „[A]eglust, pealtnäha tühjust naudin ma ka kunstis. Tugitoolisportlasena eelistan ma suusatamises viitstarti ühisstardile, olen ikka olnud andunud vormel 1 sarja vaataja ning viimased kaks nädalat aina pahandanud, et ETV alustab Tour de France’i ülekandeid, kui kolmandik distantsist juba läbitud“ (Sirp 24. VII 2015). Kaks aastat hiljem on hea meel tõdeda, et vähemalt Eurosport kannab tänavu…
Kas mäletate ACTA proteste – fooliumimütsikesi ja seemnete söömist? Kas miski muutus? Ei muutunud. Tulid peale veelgi sensatsioonilisemad uudised ning veelgi viraalsemad kassipildid, kõik möödus ja ununes. Avalik mälu ongi lühike. Uudiste tsükkel online-meedias on aina kiirem ning ühismeedia on lisanud sellesse mootorisse omakorda veel nitrot.
Mõnikord ma ikka kahetsen, et ei mäleta oma lasteaiakasvatajaid. See tunne, et keegi sul heatahtlikult kogu aeg silma peal hoiab, või teadmine, et kui ema ka jääb järeletulemisega kolm minutit hiljaks, siis on keegi, kes istub julgustavalt su kõrvale veel enne, kui paanika- ja nutuhoog võimust võtavad (või ka lootus, et kui sa ikka kuidagi lõunauinakut teha ei taha ja igavlevalt lakke vahid, siis ei ähvarda…
„Eesti argielu“ on väga sobilik suvelektüür maal vanaema juures. Saab teada mitmed unustatud kombed ja hoiakud, sõltuvalt east meelde tuletada lapsepõlves nähtut ja soovi korral käia kolamas mööda vanu pööninguid ja abihooneid. Kuigi teose pealkiri on saanud peibutavalt üldine ja petlik, siis selle alapealkiri avab autori tegelikud kavatsused: siht pole olnud kirjeldada eestlaste argielu aegade vältel, vaid kaardistada need mullistused XIX sajandi lõpust XX sajandi keskpaigani,…
Teaduse autoriteet allutatakse üha enam kogukonna meelsusele, mis taandub karjainstinktile, hääle tugevusele, ühismeedia kasutamise vilumusele ja karismale.
Eelmise aasta detsembris Tallinnas peetud inimõiguste instituudi aastakonverentsil tõusis sadade respektaablite kuulajate ridadest Rootsi endine õiguskantsler Elisabet Fura ja esitas lühikese mureliku monoloogi: Rootsis tahtvat mitmed raamatukogud eemaldada kogudest Pipi Pikksuka jutud, kuna viimase isa oli neegrikuningas. Juba olevat eemaldatud Tintini Aafrika-seiklused. Kümned lugupeetud pead ümber Fura noogutasid…
Neid ridu pani mind kirjutama 26. mai Sirbis ilmunud Eva Liisa Sepa artikkel „Kuidas Eesti Joonisfilm palus meestel teed juhatada“. Noor autor, kes on ühtlasi ka animaator ja koomiksikunstnik, leiab, et raamatuna ilmunud Eesti Rahva Muuseumi näituse „Uurali kaja“ soome-ugri rahvaste pärimuslood on seksistlikud ja meil tuleks tunnistada, kui suurt ebamugavust need tänapäeval tekitavad. Samuti on autor nördinud, et animatsioonide lavastajate hulka on valitud üheksa mehe…
Hollywoodi teab igaüks, ShondaLandi vähemalt esiti ilmselt vähesemad. Ometigi on produtsent ja stsenarist Shonda Rhimes, kelle produktsioonifirmaks seesama ShondaLand, Ameerika ja seeläbi poole maailma teleekraanide kuninganna juba kümmekond aastat. Tema loodud seriaalid nagu „Grey anatoomia“ (2005), „Skandaal“ (2012) ja „Kuidas mõrvast puhtalt pääseda“ (2014), kus peategelaseks naine, ei läbi küll alati Bechdeli testi, millega mõõdetakse, kas naistegelased räägivad omavahel ka millestki muust peale meeste, aga kohe…
Vägivald on Eestis palju levinum nähtus, kui tahaksime uskuda.
Hea on rääkida, kui kulukas artikkel on naispensionär, kes elab kauem kui mees, koormab arste ja raviasutusi, ei jaksa oma väikse pensioniga kõiki kulusid katta. Keegi ei küsi, miks tema pension nii väike on. Kui räägitakse naistest, kerkib kohe küsimus, kus on mehed ja hakkab kerima niisugune „vaesed mehed“ retoorika.
Ja kui juttu on naiste suurema…
Kogetud vägivalla statistika, tuginedes eri andmeallikatele. Politsei/kohtu jm administratiivne statistika ning uuringu statistika erinevad ka selle poolest, et esimene loendab juhtumeid (mitme juhtumi taga võib olla sama isik), kuid teine keskendub ühe isiku kogemusele (üks isik võib kogeda mitut juhtumit). Allikad: EIGE (2015), Gender Equality Index 2015; Pettai, Tiit, Ruubel, Rist, Laidmäe (2016), Perevägivalla hind Eestis; Justiitsministeerium (2016), Kuritegevus Eestis 2015; Ahven, Surva (2014), Perevägivalla menetluspraktika: 2011 ja 2013.
Abivajav inimene on vägivaldses suhtes elades kaotanud kontakti enda ja oma vajadustega.
Naistevastasest vägivallast rääkides tundub mulle paslik kasutada tsitaati briti krimifilmist „Langus“, kus keskne tegelane on sarimõrvar. Uurija arutleb seal väga huvitavalt: „Miks kardavad mehed naisi? Sest nad kardavad naiste silmis naeruväärseks jääda. Miks aga kardavad naised mehi? Sest nad kardavad, et mehed tapavad nad ära.“ Teades vägivallaohvrite alateadlikest hirmudest ja võttes arvesse sajanditepikkust…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Kas mäletate ACTA proteste – fooliumimütsikesi ja seemnete söömist? Kas miski muutus? Ei muutunud. Tulid peale veelgi sensatsioonilisemad uudised ning veelgi viraalsemad kassipildid, kõik möödus ja ununes. Avalik mälu ongi lühike. Uudiste tsükkel online-meedias on aina kiirem ning ühismeedia on lisanud sellesse mootorisse omakorda veel nitrot.Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix
Kogetud vägivalla statistika, tuginedes eri andmeallikatele. Politsei/kohtu jm administratiivne statistika ning uuringu statistika erinevad ka selle poolest, et esimene loendab juhtumeid (mitme juhtumi taga võib olla sama isik), kuid teine keskendub ühe isiku kogemusele (üks isik võib kogeda mitut juhtumit). Allikad: EIGE (2015), Gender Equality Index 2015; Pettai, Tiit, Ruubel, Rist, Laidmäe (2016), Perevägivalla hind Eestis; Justiitsministeerium (2016), Kuritegevus Eestis 2015; Ahven, Surva (2014), Perevägivalla menetluspraktika: 2011 ja 2013.
