Toeta

Sotsiaalia

  • Konnad impeeriumi idaväravas

    Eesti visiitkaart annab tunnistust postkolooniale iseloomulikust kultuurilisest minapildist ja imperiaalse ruumitaju edasikestmisest.

    Oktoobrirevolutsiooni 100. aastapäev ei ärgita Eestis meeleavaldusi. Eeldatavasti ei tule inimesed tänavale, paraadi ei toimu, loosungid ja lipud jäävadki õmblemata. Ilmselt jäävad jahedaks ka presidendi ja peaministri juubeliõnnitlused idanaabrile, kui üldse mingeid häid soove teele pannakse. Liiga palju paksu verd. Andeks ei anta ja ei paluta. Eesti võtab oma idabastioni ja sanitaarkordoni ülesannet tõsiselt,…
    Johannes Saar
    5 minutit

  • Soome-ugri rahvad ja 1917

    JAAK PROZES

    Pärast 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni avanes peaaegu kõigil Venemaa rahvastel võimalus arendada rahvusliku enesemääramise eri vorme. Eestlased ja soomlased kasutasid selle võimaluse edukalt ära. Kuidas läks aga 1917. aastal teistel Vene impeeriumi soome-ugri rahvastel?
    Karjalaste rahvuslik organiseerumine käis teisiti kui teistel Venemaa soome-ugri rahvastel, sest karjalased olid oma esimese rahvusliku organisatsiooni loonud juba 1906. aastal, kasutades samal aastal saadud õigust organisatsioonide asutamiseks. Seda seadust kasutasid aktiivselt…
    5 minutit

  • Üks roll

    Mõnikord võib ka kõige faktipõhisem uudis kõlada nagu üks ütlemata hea anekdoot: „Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turundusjuhi ametit pidanud ja Eesti brändi loomist vedanud Piret Reinson otsustas ameti maha panna. Piret Reinson ei lahku siiski EASist. Nimelt otsis asutuse all tegutsev e-residentsuse meeskond konkursiga oma meeskonda turundus- ja kommunikatsioonijuhtidele juhti ning Reinson kandideeris edukalt sellele töökohale. EASi e-residentsuse meeskonnas töötavad juba avalike suhete juht, kommunikatsioonijuht, turundusjuht…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus
    Läti suurima iseseisva kultuuriportaali Satori peatoimetaja Ilmārs Šlāpins: „Oleme oma riigi ettevõtmistes nii palju kordi pettunud, et ma kardan, et ka järgmine, LV 100 aasta on paljudele pettumus. Võib-olla me ei oskagi selliseid asju tähistada.“
    Erakogu

    Lätlastele vist lihtsalt meeldib elada hävimisohus

    Ilmārs Šlāpins: „Inimesed, kes kirjutavad Lätis vene keeles on Kremli-meelsemad kui Venemaa venelased. See eri tüüpi venelaste omavaheline põrkumine siin Lätis oli huvitav olukord.“

    Laur Kaunissaare
    11 minutit
  • Praktilisest sallivusest
    Sallimatus on emotsionaalselt palju kurnavam valik kui sallivus. Pildil rootsi aktivist Tess Asplund, kes sai tuntuks üksi sadade neonatside vastu protesteerides.
    YouTube

    Praktilisest sallivusest

    Meie rahvuse retoorikas nõnda oluline väiksuse tunne, väljasuremise oht on kadumas üksteise hirmutamise ja üksteise peale vihastamise taha.

    Jan Kaus
    7 minutit

  • Vahur Made 11. VII 1971 – 8. X 2017

    8. oktoobril lahkus eesti ajaloolane, Eesti Diplomaatide Kooli kauaaegne asedirektor Vahur Made. Made lõpetas Jakob Westholmi gümnaasiumi, endise Tallinna 22. keskkooli kuldmedaliga ning 1994. aastal Tartu ülikooli ajaloo-osakonna cum laude. Ta kaitses 27aastasena 1999. aastal Tartu ülikoolis ajaloodoktori väitekirja teemal „Eesti ja Rahvasteliit“. Made töötas 1990. aastatel ajakirjanikuna ajalehtedes Postimees ja Äripäev ning oli Eesti Rahvusringhäälingu pikaajaline autor. Aastatel 1998–1999 oli ta Eesti Kõrgema Kommertskooli kaasprofessor,…
    1 minut

  • Euroopa väljakutsete ees

    Globaalmaailmas tähendab sõltumatus eelkõige seda, et sinust midagi ei sõltu. Edasise integratsioonita jääb meie kontinent aga teisejärguliseks mängijaks USA ja Hiina kõrval.

    1941. aasta. Natsiväed marssisid võidukalt läbi Euroopa linnade ja kogu kontinent näis olevat pimedaima ajastu lävel. Tohutu tragöödia keskel ei kaotanud aga kaks itaalia noormeest optimismi. Istudes fašistide käes vangis, kirjutasid nad Ventotene saarel manifesti, mis…
    Mikael Raihhelgauz
    6 minutit
  • Müllerson ja mugavustsoonis Eesti
    Müllerson osales Mihhail Gorbatšovi nõunikuna suure ajaloo tegemises, kuid tema külma sõja lõpu aegsete ideaalidega – milles kesksel kohal oli relvastumisele lõpu tegemine ja globaalse rahu püsiv ankurdamine –, pole maailm üleliia hellalt ümber käinud. Pildil Roland ja Nancy Reagan ning Mihhail Gorbatšov koos abikaasa Raissaga 1987. aastal.
    Wikimedia Commons

    Müllerson ja mugavustsoonis Eesti

    Müllersoni analüüs, ükskõik kui põhjapanev, läbitungiv ja stimuleeriv, näib Eesti välispoliitika peajoone kujundajatele jumalateotusena.

    Ahto Lobjakas
    8 minutit

  • Üks roll

    Kaua pole enam jäänud – juba veidi enam kui nädala pärast teame, kes linna- ja vallavolikogudes meid esindama hakkavad. Kui mõni pole veel tähele ei pannud, siis eel- ja e-hääletamine algas juba eile, nii et olge head kodanikud ja tehke oma valik. Mis sest, et ilmselt on paljudel parteide telereklaamidest või tänaval nänni jagavatest poliitikutest vaat et kõrini. (On jah kuradima raske leppida sellega, et kuna…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Vaat’ kõrvalt näotut emigranti
    Birgit Püve näitusel on Vao keskuse asukate pildid keskmeks, kuid seekord portreed näitust ei valitse. Neid piiravad maastikuvaated, vanad fotod Vaost, Harju tänav ning Max Mara ja Hugo Bossi vaateaknad. Paigutus justkui rõhutab pagulaselule omast piiratust ja sobimatust, mittekohta, kus oodatakse üleminekut.
    Piia Ruber

    Vaat’ kõrvalt näotut emigranti

    Mu kadunud vanaonu märkmikus on üks sissekanne, mida ma ei suutnud kaua aega lõpuni mõista:„Jõulud merel. Ilm ilus. Meri vaikne. Öösel ilus kuupaiste.“
    Need kuidagi õndsad ja tarbetult poeetilised sõnad olid vanaonu märkmeraamatus üsna ootamatud. Ta pidas pigem igapäevaste liikumiste päevikut, pikkides…
    Heili Sepp
    8 minutit
Sirp