Toeta

Sotsiaalia

  • Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust
    Harti arvates vormistavad kohtud oma otsused nii, et jääks mulje, nagu nende otsused paratamatult tulenevad ettemääratud normidest, mille tähendus on kindlaks määratud ja selge ehkki nii mõnigi kord langetavad kohtunikud alati kõigepealt otsuse vaistule tuginedes või n-ö kõhutunde järgi ja alles seejärel valivad õigusnormi, mis, nagu nad teesklevad, sobib lahendatava juhtumi asjaoludega. Thomas Rowlandsoni ja Augustus Pugini illustratsioon raamatus „The Microcosm of London“.
    Wikimedia Commons

    Nurjatust õigusest, kohtunike õigusloomest ja muust

    „Õiguse mõiste“ – Briti õiguspositivisti, ühe XX sajandi suurima õigusfilosoofi H. L. A. Harti (1907–1992) peateos – on lihtne lugemine ilmselt vaid õigusfilosoofia fanaatikute koorekihile. Enam kui viissada lehekülge lohutavad justkui õpetaja Lauri häälel: „Kui sa tervet rehkendust ei jõua, tee…
    Heili Sepp
    7 minutit

  • Üks roll

    Valitsuselt ülikiiret internetiühendust võimaldavate lairibavõrkude ehitamiseks eraldatud 20 miljonit eurot on korraliku tüli tuurid üles võtnud.
    Mõnevõrra jäi see tüli samaaegselt toimunud teise e-riiki puudutava skandaali varju, sest suuremat osa avalikust ruumist täitis ajakirjanduses üles köetud ID-kaardi hüsteeria.
    Kuid teema on tähtis, paljudele tähtsamgi veel kui ID-kaart, sest ilma netiühenduseta ei ole ka ID-kaardiga võimalik midagi teha. E-riik Eesti ei ole hoolimata riiklikest otsustest ja Euroopa Liidu lubatud…
    Lea Larin
    2 minutit

  • Maatriksi-epistemoloogia ja -demonoloogia

    Kindlasti teate, et inimkonna mõned helgemad pääd – ja sekka ka nood, kes tollest olemisest tuhkagi ei jaga – uurivad täiesti tõsiselt probleemi, et me võime elada Maatriksis, et meie elu on pettepilt, virtuaalreaalsus, simulaakrum ning me ise oleme mingi masinavärgi patareid.
    Häda on selles, et ükskõik, kuidas me asjale ei läheneks, neil tüüpidel, kes nii väidavad, on õigus – aga ainult osaliselt. Küsimus on metafoorivalikus. Kohe seletan.
    Pettepildimaailm on…
    Jürgen Rooste
    5 minutit
  • Retooriline vastasseis
    Eestis on tõepoolest tunda väsimust pidevatest aruteludest selle üle, kas meil kiusatakse venelasi taga või mitte, kas neid peetakse teise sordi inimesteks või mitte jne. Näib, et Hanno Pevkuri sõnu selle kohta, et „rahvuste pinnalt vastandumine ei ole see, mida Eesti vajab“, tasub mõista just selles võtmes.
    Rauno Volmar / Ekspress Meedia / Scanpix

    Retooriline vastasseis

    Kas vene kaart kaotas kohalike omavalitsuste valimistega oma kehtivuse ja atraktiivsuse või kestab eestlaste ja venelaste vastasseis edasi?

    Mihhail Trunin
    7 minutit
  • Post-sõnastik XXXVIII – zombid
    Prantsusmaal valminud „Tagasitulijad“ on ebatüüpiline zombifilm kõigepealt selle poolest, et tavapärane inimliha järav ja surmast naasnud katkutud olend on asendatud väljanägemiselt täiesti tavalise tegelasega.
    Kaader filmist

    Post-sõnastik XXXVIII – zombid

    Kui sajandivahetuse kultuuris kohtab võrdlemisi tihti ingli metafoori,1 siis viimase kümnendi kriisimeeleoludest kantud katastroofidiskursuses näib valitsevat elavate surnute või zombide kujund. Registrivahetuse näitena võib tuua ühe massikultuuris üsna tavalise apropriatsiooni ehk kujundinäppamise juhtumi. Natuke „Twin Peaksi“ ruumikujundit meenutava veebiseriaali „Vaikelu“ („Still“,…
    Janek Kraavi
    11 minutit

  • Pealelend – Anni Müüripeal, jalakäijate ühingu liige

    Jalakäijate ühing on teinud rahva­algatuse veebilehel ettepaneku, et teid ja tänavaid tuleb edaspidi kavandada avalikult. Kas avalikkuse kaasamisel saaks tänavate projekteerimisest ja rekonstrueerimisest kestlikum ettevõtmine? Kas sel juhul saaks paremini edendada tervist ja tõsta linna konkurentsivõimet, nagu algatuses lubatakse?
    Praegu saavad inimesed teada, milliseks nende kodutänav kavandatakse ja milliseid muudatusi see kaasa toob, enamasti alles siis, kui tänav on juba valmis. Avaliku tänavate kavandamise korral on kõigile…
    Merle Karro-Kalberg
    2 minutit

  • Üks roll

    Vigadest ei õpita – see ei üllata. Eesti Rahva Muuseumi (ERM) juhikonkursil tallas kultuuriministeerium rehadel, mis vähemalt Sirbi lugejaile nelja aasta tagusest ajast tuttavad.
    Selles, et kaht ülikooli juhtinud ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlane Alar Karis (ETISes on tal üle kolmekümne 1.1 klassi ehk teaduse püha lehma staatusega artiklit) ka ERMi juhtimisega hakkama saab, pole põhjust kahelda. Kui molekulaargeneetik ja arengubioloog saab kontrollida riiki ning teda on võimaliku…
    Ott Karulin
    3 minutit
  • Armastuse fenomen teadlase pilguga
    Elvis Presley lugu „Love Me Tender“ on armastuse olemuse mõistmisel musternäide, edastades sõnadega peamise, mida armastus endast inimesele kujutab.
    Wikimedia Commons
    ,

    Armastuse fenomen teadlase pilguga

    Tõelise armastuse puhul pole terane mõtlemine võimalik. Armastus teeb sõna otseses mõttes rumalaks.

    Siim Pauklin
    12 minutit
  • Märkmeid armastusest
    Armastus pole tunne ega mõte, vaid tegu. Kaader Massive Attacki videost „Teardrop“ (1998).
    ,

    Märkmeid armastusest

    Armastus, mis ei väljendu tegudes, muutub iseenda vastandiks ja muudab sind kumisevaks vasknõuks.

    Jim Ashilevi
    7 minutit
  • Pärandi laiendamine
    Kui määratleda pärandina ka inimesed, saab kõrvutada paari perekonna lahkumise ja pärandhoone lagunemise. Sel juhul on teretulnud kõik meetmed, et inimesi paigal hoida ja järelkasvu soodustada. Pildil Viivikonna mahajäetud linn.
    Tiit Blaat / Ekspress Meedia / Scanpix

    Pärandi laiendamine

    Pärandina võiks vaadata kogu Eesti ruumilist struktuuri, mis hõlmab asustust ja taristut.

    Indrek Rünkla
    7 minutit
Sirp