-
Tango tähendus Põhjamaades on ehk ühtmoodi mõistetav soomlaste puhul, kes võivad sellest kui tantsust lausa hullusse sattuda, ning teiselt poolt meil Eestis Villu Veski (saksofon) ja Tiit Kalluste (akordion) sidusamas koostöös, kes ise käinud Argentinas tango kui muusikanähtuse varjatumaid radu avastamas. Ja kindel see, et on, mida avastada ning kuulajaini tuua.
Need avastusretked on jälgitavad ka kõnealusel plaadil “Mi tango en Buenos Aires”, mis salvestatud live’ina Estonia…
-
Nimelt toimetati helilindivooru järel esimene mänguvoor paralleelselt Moskvas ja Hamburgis, kummaski 20 väljavalitule, teise vooru Kaliningradis pääses vastavalt 10 (meilt Aare-Paul Lattik) ja 9 (Ulla Krigul) ning lõppvooru septembri alguses 6 võistumängijat. Aare-Paul Lattik saavutas III koha, Ulla Krigul jäi napilt oma VIII kohaga finaalist välja. Nii mõlemad esimese vooru žüriid kui Kaliningradi kohale kutsutu olid rahvusvahelised ja erineva koosseisuga, kus kaasmaalane laua taga orelipuldis pingutavaid…
-
ERSO märgib juba aastaid suve lõppu kontserdiga Tallinnas Eesti Metodisti kirikus ja see toimib nagu mõnusalt sissejuhatav ERSO sõprade taaskohtumine vahetult enne ametliku kontserdihooaja algust. Mingil seletamatul kombel on sellel taval pea rituaali maine – sealt ei tohi küll puududa. Ning kui sõnadeta kokkulepe sõprade ja ERSO vahel on olemas, ei pääse üldse maksvusele ka tegelikult segavad asjaolud nagu nummerdamata kohad, lava puudumine, orkestri paigutuse probleemid…
-
Aeg-ajalt kerkib ikka küsimusi, et miks “akadeemiline kammermuusika” ja mis see “mitteakadeemiline kammermuusika” siis on. Ega siin lihtsaid ja objektiivseid vastuseid ei leiagi, kuigi assotsiatsioone tekib terve hulk. Näiteks, et kreeka kangelase Akademose järgi nimetati akadeemiaks Ateena läheduses paiknevat harjutusväljakut (lõbuhiis), akadeemiateks on kutsutud ka avalikke kontserte aastasadu tagasi ning tänapäevalgi; akadeemia on levinud kunstikõrgkoolide nimetustes, aga ka sõja- ja merekoolide kõrgemate astmete puhul.
Sõna “akadeemiline” viitab…
-
Räägiks Tubina Ühingu tegemistest.
Selle aasta töömahukaimaks sündmuseks oli Tubina juubelifestivali korraldamine. Ettevalmistamiseks kulus ligi kaks aastat. Tavakuulajale võis see paista ainult jäämäe veepealse osana, kuid ainuüksi Neeme Järvi kutsumiseks oli vaja pidada läbirääkimisi kuue orkestriga. Neeme Järvi pälvis ka selle aasta Tubina Ühingu medali Tubina kõigi sümfooniate kõrgekvaliteediliste plaadistuste eest.
Nüüd olen juba alustanud ettevalmistustega järgmiseks, 2006. aasta, festivaliks mis on kavas pühendada Šostakovitši 100. sünniaastapäevale. Oleme…
-
19. – 28. augustini, vahetult enne õppureid taas kokku toovat septembrit, toimus muusikaakadeemias rahvusvaheline suurprojekt “Crossing Borders in Interpretation of Classical Music and Jazz”. “Socratese/Erasmuse” programmi, Baltimaade Muusikakõrgkoolide Assotsiatsiooni (ABAM) ning Rootsi, Taani ja Soome saatkonna egiidi all teoks saanud “Crossing Borders” on eesti muusikahariduses olulise tähendusega.
Projektis osales õppejõude ja üliõpilasi enamiku ABAMi liikmesmaade muusikakõrgkoolidest: Tallinnast, Riiast, Vilniusest, Helsingist, Stockholmist, Odensest, Varssavist, Gdanskist ja Hamburgist. Kursuslasi…
-
Birgitta festival: Poulenci ooper “KARMELIITIDE DIALOOGID” Moskva ooperiteatrilt HELIKON, lavastaja DMITRI BERTMAN, Pirita kloostris 19. VIII.
Helilooja Francis Poulenci ja kirjanik Georges Bernanos’ väga isiklikest siseheitlustest sündinud ooper “Karmeliitide dialoogid” jääb kindlasti veel aastaiks lavastajate ja lauljate huviorbiiti. Esiteks süvenemine teemade ringi: inimene oma heitluses surmahirmu ja ahastusega, suhtestumine jumalaarmu ja lunastusega ning õigusega olla vaba oma valikutes. Teiseks nii dramaturgilises kui muusikalises mõttes erakordselt huvitavad rollid…
-
Eesti muusikafestivalide pikale reale on tulnud lisa: 17. – 21. VIII peeti esimene Tallinna kammermuusika festival. Selliseid on seni peetud arvukalt väljaspool Tallinna, kuid pealinnas, imelik küll, seni mitte. Uus festival on mõeldud tühikut täitma ja paistab, et publikuhuvi on.
Aastast 2003 tegutseb Eestis uus fond, Pille Lille Muusikute Toetusfond (PLMF). Fondi eestvedajaks on lauljatar ise. Vajadus institutsiooni järele, kes otsiks ja pakuks eesti noortele muusikutele esinemisvõimalusi,…
-
PROMSi ajaloost
110aastase traditsiooniga, praegu BBC PROMSi nime kandval muusikafestivalil on väga huvitav ja omapärane kujunemislugu. Tollase Londoni Queen?s Halli impressaariol Robert Newmanil tekkis idee julgustada klassikalise orkestrimuusika kontsertidele tulema ka selliseid inimesi, kes seda tavaliselt ei söandanud teha. Uudsena, erinevalt senisest traditsioonist, võis muusika kuulamise ajal promeneerida, s.t vabalt ringi liikuda, siit on tulnud ka nimi promenaadikontsert (PROMS). Lubatud oli süüa, juua ja suitsetada.
Newman kavatses kasvatada…
-
Juulist augustini kestis meeli ja mõtteid ergutav ?Klaaspärlimäng?, mille kohta julgen öelda, et festivalil tundub olevat hind ja kvaliteet parimas võimalikus suhtes. Pärlimäng ei püüa kõiki üle trumbata kontsertide ega ka staaride arvuga ruutmeetri kohta, vaid teeb panuse järjekindlalt mõtte jõule ning sellega on publiku usaldus võidetud, mis omakorda tekitab mängumaad riskide võtmiseks.
Suurte kogemustega festivalikorraldaja Seppo Kimanen (Kuhmo kammermuusika) ütles, et publik lubab tal riskida kümme…
