-
Tagantjärele mõeldes tundub isegi uskumatuna, et Liverpoolist pärit Gerry & The Pacemakers oli 40 aastat tagasi Inglismaal mingil hetkel vaat et biitlite suurim konkurent. Kui The Beatles määratles 1963. aastal mersey-beat’i olemuse, tuntud ka Liverpool-sound’i ja mersey-sound’i nime all, siis Gerry & The Pacemakers määratles vormi. See oli ohutult lennuka ja kergesti meeldejääva meloodikaga, mida juhtis rütmikitarr ja Gerry Marsdeni ahastuslik laulumaneer.
Võrreldes Pacemakersit biitlite või teiste tollaste…
-
Boulez kinnitas, et see on talle esimene Janáčeki ja üldse viimane ooper juhatada. Ka Klangforum Wien tegi kontserdisarja “Ein Fest für Leoš Janáček”, New Yorgi FO kolme kontserdiga (dirigent Lorin Maazel, solist Julia Fischer). Viini Sümfoonikute ees oli nooruke tippdirigent Gustavo Dudamel, Viini Raadio orkestrilt Messiaeni “Turangalîla-sümfoonia” (Bertrand de Billy, üks soliste Roger Muraro). Põnev oli Markus Hinterhäuseri klaveriõhtu Ustvolskaja kuue sonaadiga, Il Fondamento Põhja-Saksa barokkmuusikaga,…
-
Mõlemad lisavad värsket verd ning annavad aeg-ajalt väga häid tulemusi. Seni parimana kõrgub üle mõlema Mati Undi luigelennuks jäänud “Deemon”. Draamalavastaja jõulisuse poolest meenuvad ka Vaariku “Georg” ja Matvere-Vaariku “Chicago”. Matvere “Carmen” liitub siia kui mitte just liidri, siis arvestatava liikmena.
“PromFesti” (kunstiline juht Erki Pehk) senised lavastused panevad põnevusega Pärnu poole vaatama.
Pärnus statsionaarset ooperiteatrit pole, aga seda suurem on ime, et nende projektidest on…
-
Eesti Interpreetide Liit esitas Kumu auditooriumis taas järjekordse nn multimeediaprojekti, kontserdi, mis kandis pealkirja “Vool”, esitajad Sirje Mõttus (akordion), Kristi Mühling (kannel), Tarmo Johannes (flööt) ning multimeediakunstnikud Riina Maidre ja Maksim Šurin. Kavas olid teosed järgmistelt heliloojatelt (esitamise järjekorras): Mariliis Valkonen, Luciano Berio, Esa-Pekka Salonen, John Cage, Tatjana Kozlova, Toshio Hosokava ja Mirjam Tally. Armsad muusikud andku andeks, et ma nende kordaminekute juurde jõuan alles artikli…
-
Tegelikult oli see ju ettenähtamatu, et 2007. aasta 1. juunil toimuv “Wallenbergi” Eesti esietendus puudutab meie ühiskondlikke närvipunkte. Kuigi väidetavalt on lavastaja Neeme Kuninga abiga sündinud Dmitri Bertmani ja Ene-Liis Semperi lavastuses poliitilist laengut igati mahendada püütud, tõlgendab see üsna aktiivselt kohalikust üleilmseks saanud “kivist kangelase” saagat. Ooperis on rohkesti sõnumeid, mis haakuvad sellega otse ja teravalt.
“Ma olen vaid üks miljonitest, kellest sõda on üle käinud,…
-
Elektronlamp, mis tõi suure muutuse ka muusikasse, võimaldades arendada elektroonilist muusikat, on Edisoni hõõglambi edasiarendus nähtumuselt sisu poole. Hõõglambis ajab elektronide vool läbi suure takistusega traadi sellesama traadi eredalt hõõguma ja ongi kõik. Raadiolambis aga suunatakse kavalal moel seda elektronide voogu nõnda, et suunaja väikese näpuviibutuse peale elektronid väga otsustavalt reageerivad.
Siin pole põhjuseks muidugi mitte see, et raadiolambi teeneid poleks enam vaja. On ikka küll. Kuid…
-
Millegipärast on meie hariduses juba üle poole sajandi juurdunud tõdemus, et muusikaõpetus on eesti kultuuris midagi hästi kõrvalist, tähtsusetut ja marginaalset. Ühest tunnist nädalas (kas te kujutate ette matemaatika, füüsika jms õpetamist selles režiimis?) peaks täiesti piisama selleks, et sirguksid omasoodu uued Pärdid, Tormised, Tüürid, Kaljusted ja Rannapid. Ollakse veendunud, et see kõik juhtub ladusalt justkui iseenesest, hariduspoliitikast ja vähegi adekvaatsest mõtlemisest sõltumata.
Aga räägime siis juba…
-
Kas peaks sellist üritust pidama pelgalt üksikute muusikaõpetajate erihuvi saaduseks või võib selle tagant näha mingeid laiemaid suundumusi eesti kultuuris? Kui võtta arvesse “Viljandi folgi” aasta-aastalt kasvavat populaarsust ja kas või fakti, et kõrge külalise, kuninganna Elizabeth II auks peetud “minilaulupidu” algas vana rahvalaulu võtmes, siis tundub, et rahvapärasuse element on meie muusikakultuuris üha kaalukam. Niisuguseid nähtusi uuritaksegi Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnas. Tähelepanu keskmesse on viimastel aastatel…
-
Kes on Neeme Järvi? Me teame, et ta on dirigent, me teame, et ta on raugematu energiaga geniaalne muusik. Kuulsust ja edu ei ole võimalik mõõta, kuid Neeme Järvit tunnevad kõik maailma tipporkestrid ja interpreedid. Ta on praegu Haagi Residentorkestri peadirigent ja New Jersey SO peadirigent, Detroidi SO emeriitmuusikajuht ja Göteborgi SO emeriitpeadirigent, Jaapani Filharmooniaorkestri peakülalisdirigent ning Kuningliku Šoti Rahvusorkestri laureaat-dirigent. Neeme Järvi on salvestanud rohkem…
-
Teine alguspunkt: 1998. aastal algatas Estonia teater libretode võistluse, et puhuda elu sisse kodumaisele ooperikirjutamise traditsioonile. Laekus 24 tööd. Tänaseks on nii mõnigi selle võistluse vili jõudnud lavale publikut rõõmustama. Sealtpeale on rahvusooper hoidnud ka kinni põhimõttest, et igal hooajal peab mõni uus eesti algupärand lavale pääsema. Kui aga lugeda kokku kutselise teatri esimese sajandi jooksul Estonias etendatud Eesti algupärased muusikalised lavateosed kuni “Wallenbergini”, on tulemus…
