-
Meie muusikakoolides õpib kokku ca 12 000 muusikaõppurit koos Muusikakoolide Liidu ja muusikakeskkooli õpilastega. Lisame siia veel eramuusikakooli Gamme, Kibuvitsa muusikastuudio, Kohila Koolituskeskuse muusikaosakonna, Nissi Trollide muusikastuudio, Sonare stuudio, Rapla kitarristuudio, Musaklubi, Kaari Sillamaa laste kaunite kunstide kooli, Arsise kellade kooli, Meero Muusiku jne, saame kokku julgelt üle 14 000 muusikahuvilise, kes on valinud muusika oma hobiks, millega vabal ajal rõõmuga tegeleda.
Olen päris kindel, et õpetajad, kes töötavad…
-
Millegipärast on meie hariduses juba üle poole sajandi juurdunud tõdemus, et muusikaõpetus on eesti kultuuris midagi hästi kõrvalist, tähtsusetut ja marginaalset. Ühest tunnist nädalas (kas te kujutate ette matemaatika, füüsika jms õpetamist selles režiimis?) peaks täiesti piisama selleks, et sirguksid omasoodu uued Pärdid, Tormised, Tüürid, Kaljusted ja Rannapid. Ollakse veendunud, et see kõik juhtub ladusalt justkui iseenesest, hariduspoliitikast ja vähegi adekvaatsest mõtlemisest sõltumata.
Aga räägime siis juba…
-
Kas peaks sellist üritust pidama pelgalt üksikute muusikaõpetajate erihuvi saaduseks või võib selle tagant näha mingeid laiemaid suundumusi eesti kultuuris? Kui võtta arvesse “Viljandi folgi” aasta-aastalt kasvavat populaarsust ja kas või fakti, et kõrge külalise, kuninganna Elizabeth II auks peetud “minilaulupidu” algas vana rahvalaulu võtmes, siis tundub, et rahvapärasuse element on meie muusikakultuuris üha kaalukam. Niisuguseid nähtusi uuritaksegi Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonnas. Tähelepanu keskmesse on viimastel aastatel…
-
Kes on Neeme Järvi? Me teame, et ta on dirigent, me teame, et ta on raugematu energiaga geniaalne muusik. Kuulsust ja edu ei ole võimalik mõõta, kuid Neeme Järvit tunnevad kõik maailma tipporkestrid ja interpreedid. Ta on praegu Haagi Residentorkestri peadirigent ja New Jersey SO peadirigent, Detroidi SO emeriitmuusikajuht ja Göteborgi SO emeriitpeadirigent, Jaapani Filharmooniaorkestri peakülalisdirigent ning Kuningliku Šoti Rahvusorkestri laureaat-dirigent. Neeme Järvi on salvestanud rohkem…
-
Olin ka Lembit Orgse aprillikuus toimunud “Prantsuse süitide” kontserdil. Nüüd tollaseid “Prantsuse süite” ja 17. mail muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis kuuldud “Inglise süite” võrreldes pean tunnistama, et viimane kontsert meeldis isegi veel rohkem. Esitus oli mõlemal korral ühevõrra hea, põhjus peitus aga kahe teose erinevustes. “Prantsuse süitide” kontsert oli ulatuslikum ettevõtmine, tsüklid olid esitatud väga läbimõeldult ja viimistletult, kuid see on muusika, mis on teatud määral…
-
Mis siis annab põhjuse nimetada teost “Tuhande sümfooniaks”? Ettekande aparaat ja helitöö sisu on sellised, et ilmselt on põhjust rääkida miinimumkoosseisust, kuna maksimumi osas on absoluutselt vabad käed ning piirajaks on ainult saali või katedraali või vabaõhulava mahutavus ning akustika, ja pigem esimesena kui viimasena esituskoha vaimne aura. Enneolematu idee nõuab enneolematuid vahendeid. Mahleri Kaheksanda orkester on nn neljase koosseisuga pluss kaheksa metsasarve, neli trompetit, kolm…
-
Rõõmustav on orkestri noorenenud koosseis, mis annab lootust, et mõne aasta pärast kujuneb sellest kooslusest arvestatav tegija. Kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja intensiivne ja kaunis viiulitoon annab keelpillidele hea toonuse. Kui eelmainitud avamängus jäi ehk vajaka plahvatavast kõlajõust ja ka täpsusest, siis kava teises pooles kõlanud avamäng ooperile “Rienzi” oli võluvalt elegantne. Kuulub see ju Wagneri varajasse perioodi, milles veel tugevad itaalia ja prantsuse ooperi mõjud. Eriti sugestiivselt…
-
Ysaye kvarteti plaadistus Deccale, mille leidsin, oli kolmeplaadiline komplekt Mendelssohni kvartettidest 2002. aastast. Järgmisel aastal asutas ansambel juba oma plaadifirma Ysaye Records/Aeon, millega on lindistanud Haydni, Schumanni, Mozarti ja Fauré loomingut. Haydni ja Schumanni teoseid, niisiis nende praegust paremikku sai ka eesti publik kuulda (Schumanni III kvarteti teine osa kõlas lisapalaks).
Ansambli märksõnadeks võiksid olla väärikus ja ühtsus nagu mõnel aadliperekonna vapil. Esimene tuleb esituslaadi akadeemilisusest ning…
-
Martti Talvela on kirjutanud, et ooperiliteratuuris on kaks bassirolli, mis kõrguvad üle teiste: need on Paavo Ruotsalainen ja Boriss Godunov. Talvela laulab ka oma plaadil koos Borissi surmastseeniga Paavo Ruotsalaineni kahte monoloogi “Minun on vielä ennen kuolemaani puhuttava Suomen kansalle. . . .” ja “En saa ovea auki. . . .”. Talvela esitus on tõesti niivõrd vapustav, et ei imestagi, et 1977. aasta Savonlinna festivalil käis Kokkoneni ooperit kokku vaatamas-kuulamas 15 000 (!) inimest.…
-
Ka alustuseks kõlanud Tõnu Kõrvitsa orkestriteoses “Thule eleegiad” (2007) oli müütilist, aja ja olemise suurt plaani puudutavat, kuigi mitte apokalüptilises, vaid hoopis intiimsemas vormis. Teose esimese osa (“Öö pimeneb”) aluseks oli üks üsna püsiv laadilis-meloodiline kompleks ja põnevaks küljeks staatika raames saavutatud liikuvus. Siin mängis positiivselt kaasa esitus, sügav-pehme, kuid meloodialiinide värvi ja kandvust muutev orkestripolüfoonia. Teine osa, setu kandleviisidel põhinev “Kellä’ ” matkis kirikukella kõlasid,…
