-
Kes on Neeme Järvi? Me teame, et ta on dirigent, me teame, et ta on raugematu energiaga geniaalne muusik. Kuulsust ja edu ei ole võimalik mõõta, kuid Neeme Järvit tunnevad kõik maailma tipporkestrid ja interpreedid. Ta on praegu Haagi Residentorkestri peadirigent ja New Jersey SO peadirigent, Detroidi SO emeriitmuusikajuht ja Göteborgi SO emeriitpeadirigent, Jaapani Filharmooniaorkestri peakülalisdirigent ning Kuningliku Šoti Rahvusorkestri laureaat-dirigent. Neeme Järvi on salvestanud rohkem…
-
Teine alguspunkt: 1998. aastal algatas Estonia teater libretode võistluse, et puhuda elu sisse kodumaisele ooperikirjutamise traditsioonile. Laekus 24 tööd. Tänaseks on nii mõnigi selle võistluse vili jõudnud lavale publikut rõõmustama. Sealtpeale on rahvusooper hoidnud ka kinni põhimõttest, et igal hooajal peab mõni uus eesti algupärand lavale pääsema. Kui aga lugeda kokku kutselise teatri esimese sajandi jooksul Estonias etendatud Eesti algupärased muusikalised lavateosed kuni “Wallenbergini”, on tulemus…
-
Foorumile mõtteainet andnud teemadest polnud suurem osa sugugi uued: aastaid on näiteks räägitud muusikaõpetajate kesistest palkadest (isegi kõige kõrgema kategooria kooliõpetaja, täpsemalt õpetaja-metoodiku töötasu ei küüni Eesti keskmiseni!). Midagi uut polnud kahjuks ka foorumit väisanud haridusministri Tõnis Lukase kinnituses, et üldhariduskoolide uue õppekava ja uute ainekavadega küll tegeletakse (ikka veel!), ent millal need reaalselt valmis saavad ja rakenduvad, pole praegugi teada. Tuttav ainevaldkond on samuti üldhariduskoolide…
-
Martti Talvela on kirjutanud, et ooperiliteratuuris on kaks bassirolli, mis kõrguvad üle teiste: need on Paavo Ruotsalainen ja Boriss Godunov. Talvela laulab ka oma plaadil koos Borissi surmastseeniga Paavo Ruotsalaineni kahte monoloogi “Minun on vielä ennen kuolemaani puhuttava Suomen kansalle. . . .” ja “En saa ovea auki. . . .”. Talvela esitus on tõesti niivõrd vapustav, et ei imestagi, et 1977. aasta Savonlinna festivalil käis Kokkoneni ooperit kokku vaatamas-kuulamas 15 000 (!) inimest.…
-
Olin ka Lembit Orgse aprillikuus toimunud “Prantsuse süitide” kontserdil. Nüüd tollaseid “Prantsuse süite” ja 17. mail muusika- ja teatriakadeemia kammersaalis kuuldud “Inglise süite” võrreldes pean tunnistama, et viimane kontsert meeldis isegi veel rohkem. Esitus oli mõlemal korral ühevõrra hea, põhjus peitus aga kahe teose erinevustes. “Prantsuse süitide” kontsert oli ulatuslikum ettevõtmine, tsüklid olid esitatud väga läbimõeldult ja viimistletult, kuid see on muusika, mis on teatud määral…
-
Mis siis annab põhjuse nimetada teost “Tuhande sümfooniaks”? Ettekande aparaat ja helitöö sisu on sellised, et ilmselt on põhjust rääkida miinimumkoosseisust, kuna maksimumi osas on absoluutselt vabad käed ning piirajaks on ainult saali või katedraali või vabaõhulava mahutavus ning akustika, ja pigem esimesena kui viimasena esituskoha vaimne aura. Enneolematu idee nõuab enneolematuid vahendeid. Mahleri Kaheksanda orkester on nn neljase koosseisuga pluss kaheksa metsasarve, neli trompetit, kolm…
-
Rõõmustav on orkestri noorenenud koosseis, mis annab lootust, et mõne aasta pärast kujuneb sellest kooslusest arvestatav tegija. Kontsertmeister Kristel Eeroja-Põldoja intensiivne ja kaunis viiulitoon annab keelpillidele hea toonuse. Kui eelmainitud avamängus jäi ehk vajaka plahvatavast kõlajõust ja ka täpsusest, siis kava teises pooles kõlanud avamäng ooperile “Rienzi” oli võluvalt elegantne. Kuulub see ju Wagneri varajasse perioodi, milles veel tugevad itaalia ja prantsuse ooperi mõjud. Eriti sugestiivselt…
-
Ysaye kvarteti plaadistus Deccale, mille leidsin, oli kolmeplaadiline komplekt Mendelssohni kvartettidest 2002. aastast. Järgmisel aastal asutas ansambel juba oma plaadifirma Ysaye Records/Aeon, millega on lindistanud Haydni, Schumanni, Mozarti ja Fauré loomingut. Haydni ja Schumanni teoseid, niisiis nende praegust paremikku sai ka eesti publik kuulda (Schumanni III kvarteti teine osa kõlas lisapalaks).
Ansambli märksõnadeks võiksid olla väärikus ja ühtsus nagu mõnel aadliperekonna vapil. Esimene tuleb esituslaadi akadeemilisusest ning…
-
Ka alustuseks kõlanud Tõnu Kõrvitsa orkestriteoses “Thule eleegiad” (2007) oli müütilist, aja ja olemise suurt plaani puudutavat, kuigi mitte apokalüptilises, vaid hoopis intiimsemas vormis. Teose esimese osa (“Öö pimeneb”) aluseks oli üks üsna püsiv laadilis-meloodiline kompleks ja põnevaks küljeks staatika raames saavutatud liikuvus. Siin mängis positiivselt kaasa esitus, sügav-pehme, kuid meloodialiinide värvi ja kandvust muutev orkestripolüfoonia. Teine osa, setu kandleviisidel põhinev “Kellä’ ” matkis kirikukella kõlasid,…
-
Festival Schwetzigeni rokoteatris
Edela-Saksa raadio festival Schwetzingenis (26. IV – 10. VI) on järjekorras juba 56., selle pealavaks alati kaunis rokokooteater. Edvard Griegi ja Jean Sibeliuse mälestustähtpäeva puhul korraldatakse Põhjamaade muusika sari “Nordische Welten”, esinemas pianist Olli Mustonen, viiuldaja Baiba Skride koos pianistist õe Lauma Skridega ja organist Iveta Apkalna Lätist, sopran Solveig Kringelborn ja vioolamängija Lars Anders Tomter Norrast, Kremerata Baltica koos Gidon Kremeriga (kavas ka Pärt, Vasks…
