-
Merle Hillep, Nata-Ly Sakkos ja
Leena Laas koosluses Muusa. erakogu
Tänases äärmiselt vasturääkivusi täis kunstimaailmas, kus ühest küljest on kunstnikud sunnitud pidevalt ennast tõestama ja sponsoreid otsima, omades seejuures ääretut mõttevabadust oma kunstikreedo väljendamisel (juhul muidugi, kui oskavad hakkama saada esimese poolega selles tõdemuses), oli kosutav viibida õhtul, mis ei pretendeerinud muule kui oma meelismaailma jagamisele teistega.
Hüvastijätuna Estonia talveaiaga võiks vist nimetada kõiki sellel kevadel ses kaunis interjööris…
-
Kannatusaja muusika kulmineerus Brahmsi “Saksa reekviemi” nelja õhtuga üle Eestimaa kõigis suurtes kontserdimajades: Tartu Vanemuises, Jõhvis, Tallinnas ja Pärnus. Kõik tundus justkui kindla peale minek olevat – mitte liiga pikk, aga emotsionaalne romantismiaja teos, dirigent ja solistid helilooja kodumaalt, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester ning Eesti Filharmoonia Kammerkoor. Samas ükski pooltest katarsist ei tekitanud ja kokkuvõttes jäi esitus korralikule keskmisele tasemele.
36aastane mitmekülgne muusik dirigent Roland Böer on veidi…
-
Tallinna Saksofonikvartett on koos eksisteerinud pea veerand sajandit ja seda tähelepanuväärse eduga. Objektiivne edunäitaja on esinemisgeograafia, mis haarab kümmekond välisriiki, korduvalt on osaletud saksofonide maailmakongressidel nii Euroopas kui Kanadas ning “EuroCass’il”, s.o Euroopa klarnetite ja saksofonide ühingu kongressil. Veelgi olulisem on, et 25 eesti heliloojat on kirjutanud Tallinna Saksofonikvartetile üle 40 teose, nende hulgas oopused koos orkestri, meeskoori ja löökpillidega ning isegi üks kammerooper.
Ansambli repertuaar (nagu…
-
Romantikat ja kirgi tulvil kahe noore traagiline armastuslugu, mille Jules Massenet Antoine François Prévost d’Exiles’i romaani järgi muusikasse valas, esietendus 19. jaanuaril 1884 üliedukalt Pariisi Opéra-Comique’is. Estonia teatri lavale toodi Massenet’ “Manon” 1992. aastal.
Meelas sensuaalsus
“Manoni” lihtsas ja liigutavas loos põimuvad omavahel armastus ja kirg, aga ka heaoluga kaasnev maailmade kahestumine, mis armastajatele saatuslikuks saabki. Amiens’i võõrastemaja hoovil on rahvahulk tulnud uudistama imeilusat Manon Lescaut’d, kes teel…
-
Kuigi kuulsust ja edu ei saa mõõta vaid numbrite ja kohtadega popitabelis, on tänaseks juba pea 50 aastat pinnal püsinud Cliff Richard vaieldamatult üks kõigi aegade soositum ja armastatum laulja. Kui aluseks võtta esikohahitid ja kuldplaadid, võivad temast suurema saagiga kelkida vaid Elvis Presley ja The Beatles. Cliff Richardi võrdlus eelmainitutega on põnev sellegi poolest, et kuigi Presley ja biitlid peksid lavalt minema kõik omaaegsed staarid,…
-
Seekordne ülestõusmispühade-eelne aeg tõi kaasa suurema buumi vastava suunitlusega teoseid kui isegi jõuluaeg. Kõige rohkem oli reekvieme või puhtmuusikalisi evangeeliumilugusid. Nagu ka kõnealune Bachi Matteuse passiooni ettekanne, mis eredalt kujundatud vormi ja kiirelt virtuoosse ettekande tõttu sarnanes isegi muusikalise action’iga.
Ja mis on nende kontsertide mõte – kas pelk loo ümberjutustus, inimese mõtlemapanemine enese ja maailma (või Jumala) vahekorra üle või kannatuse kui seisundiga, ehk isegi elustiiliga…
-
Annely Peebo
“Wagner-fantaasia”: ERSO ja ANNELY PEEBO (metsosopran) ERI KLASI dirigeerimisel
Estonia kontserdisaalis 29. III, kavas Wagneri avamäng ooperile “Rienzi”, “Wesendonki laulud”, “Austusavaldus “Meisterlauljatele””.
See kontsert oli kui lohutus selle puhul, et Eestis pole Wagneri oopereid ammu lavastatud ja ega neid vist tule ka. Kava oli üles ehitatud kui kolmevaatuseline ooper: avamäng sissejuhatavaks I vaatuseks, laulud lüüriliseks II vaatuseks ja “Meisterlauljate” kvintessents ulatuslikuks finaaliks. Ka muud ooperi tingimused…
-
Estonia kontserdisaalis 28. III.
Eelmisel kesknädalal toimus Andres Musto-neni eestvedamisel üks neljast Eesti eri paigus esitletud projektist “Itaalia baRocki virtuoosid”, mille raames kõlasid Estonia kontserdisaalis barokkheliloojate Vivaldi, Stradella ja Bachi teosed, ja seda nüüdisaegset interpretatsioonikunsti silmas pidades. Tegemist oli veel ühe sammukesega Mustoneni interpretatsiooni rikkaliku puuvõra selles harus, mis püüab näidata meistrite loomingut läbi kaasaegse improvisatsiooni prisma. Teostus see kvarteti abil, millesse kuulusid juba tuttavad koostööpartnerid: jazzkitarrist…
-
35 aastat tagasi ilmus selles samas ajalehes Veljo Tormise artikkel “Rahvalaul ja meie”, mida võib tagantjärele pidada helilooja loominguliseks manifestiks. Iseasi, kas ta tol ajal autorilt nii mõeldud oli. Eesti muusikaloos pole just tavaline, et üks helilooja võtab nii põhjalikult selgitada mõtteid muusika käekäigust üldiselt, omaenda loomingu hetkeseisust ja selle suundadest.
Tormise mõtte ja viiside mõju jõuab tegelikult muusikasfääridest kaugemale. Oma pisut põikpäisel moel, intuitsiooni ja intellekti…
-
Maailm koosneb infost
Teadus koosneb infost ja info on seotud keelega. Nii põhjendab Viini ülikooli kvantfüüsiku Anton Zeilingeri koolkond maailma kummalisust. Ameerika füüsikateoreetik John Archibald Wheeler on ütelnud, et kõik tuleb bitist. Anton Zeilinger läks edasi ja ütleb, et kõik tuleb kubitist ehk kvantbitist. Küsisin Zeilingerilt, kes märtsis Tallinnas esines, et kas ilma inimeseta on üldse infot. Kust tuleb bitt? Millal informatsioon tekkis? Kas kassi jaoks pole…
