-
Just niisuguse riskantse valiku ees oli eelmisel nädalal ERSO, kuna väljakuulutatud Kristjan Järvi loobus viimasel hetkel ERSO kontserdi dirigeerimisest (muuseas, sel aastal juba teist korda, sama lugu juhtus mäletatavasti ka veebruaris). Lahendus piinlikule olukorrale õnneks leiti: meie esindusorkestri dirigendipulti astus itaallane Damian Iorio ning peab etteruttavalt ütlema, et see viimase hetke risk õigustas end täiega. Tunda oli, ERSO orkestrandid olid jõudnud „päästerõngast” orkestrijuhiga päris hästi kohaneda.…
-
Sel sügisel on kahel Soome tipporkestril tähtpäev. Põhjamaade vanima, Helsingi Linnaorkestri asutas 125 aastat tagasi noor Robert Kajanus, HLO esimene kontsert toimus 3. oktoobril 1882. Aastail 1890–1923 oli HLO resideeriv helilooja Jean Sibelius, maestro enda juhatusel kõlas siin olulisem osa tema orkestriloomingust. Aastast 1995 on 11. peadirigendina ametis Leif Segerstam, peakülalisdirigent on John Storgårds. 98-liikmeline orkester annab kodusaalis Finlandia-talos aastas umbes 80 kontserti, teinud siiani enam…
-
Festivali teise peahelilooja Mark-Anthony Turnage’i (1960) Kontserti kontrabassile ja orkestrile „A Prayer Out of Stillness” („Palve vaikusest”) esiettekannet sai kuulda maailmakuulsa kontrabassi ja basskitarri korüfee John Patitucci (USA) esituses. Patitucci tasemest pole siinkohal mõtet pikalt rääkida, toon ära vaid mõned nimed, kellega ta on koos musitseerinud: B. B. King, Chick Corea, Herbie Hancock, Stan Getz, Wayne Shorter, George Benson, Sting, Bon Jovi. . . . Ah jaa, ta on pälvinud…
-
Erinevalt „Klassikalisest” sümfooniast kuuleb Prokofjevi Neljandat klaverikontserti B-duur op. 53 haruharva. Teose esitus nõuab pianistilt ainult vasaku käe kasutamist, mis on mõistagi suur väljakutse. Isegi Paul Wittgenstein, Esimeses maailmasõjas parema käe kaotanud pianist, keeldus 1931. aastal Prokofjevi just temale kirjutatud teose esitamisest. Oli siis põhjuseks tehnika puudulikkus või muusikaliste kujundite mittemõistmine, kes seda teab. Kontsert elas varjusurmas tegelikult veerand sajandit ning see esitati alles kolm aastat pärast…
-
Kontserdil seda muidugi ei juhtunud ja sellesse põhihoonesse, kuhu silma järgi otsustades võiks mahtuda ca 40 inimest istuma, kogunes publikut sadakond. Meie noor kammeransambel, ja ehk enamgi – vaieldamatu tippkoosseisus keelpillikvartett TetrArchi (Kristjan Hallik, Kristiina Kostrõkina, Laur Eensalu ja Indrek Leivategija) pakkus kuulamiseks sellise NYYD-kava: György Ligeti Kvartett nr 2, Malle Maltise „AIR” (esiettekanne), mis on kirjutatud spetsiaalselt TetrArchile ja ruumile mõeldes (Kolmkäsi Jumalaema kirik) ning Henryk…
-
Vestlus-intervjuu kontserdi eel heliloojaga enne selle algust pole meie publikule enam vormi- ega sisu-uuendus, kuid infohuvi paistis olevat vaid kümnendikul publikust. Küllap oli kahtlusi tekitav ka teadmine, et jutuajamine Erkki-Sven Tüüri ja M.-A. Turnage’i vahel kulgeb pelgalt inglise keeles, tõlketa.
Mitmete NYYD-festivali kontsertide ja teoste puhul peeti vajalikuks seletava sõna abil justkui nende olemasolu õigustada ning nende ideid ja olemuslikkust selgitada. Sellega anti ka vihjamisi mõista, et…
-
Muusikadokumentaal „GYÖRGY LIGETI” (Artlines Films, Prantsusmaa 1993) režissöör MICHEL FOLLIN, ETVs 11. X.
Muusikadokumentaali „György Ligeti” näitamise (11. X) oli ETV selles mõttes väga hästi ajastanud, et päev pärast linastust algas NYYD-festival, kus Ligeti oli oma loominguga üks kolmest festivali läbivast heliloojast.
Nüüdisaja üks silmapaistvamaid heliloojaid György Ligeti (1923–2006) on erakordselt multikultuurse taustaga: sündinud Transilvaanias ungari juudi perekonnas, puutus ta varakult kokku nii ungari, rumeenia kui mustlasmuusikaga. Edasine elukäik viis…
-
Seda kirjatükki ajendas paberile panema Sirbi toimetuse ühiskülastus, tutvumaks Viljandis renoveeritava/rajatava pärimusmuusika keskuse ehitustööde ning ka pärimusmuusika leviku ja propageerimise uute ning värskete ideedega. Hoone ise – Viljandi Jaani kiriku kõrval paiknev XVII sajandist pärinev võlvkaartega laohoone, nimetame seda momendil tinglikult Kultuuriaidaks – on praegu palavikuliste ehitustööde tallermaa. Mürisevad segistid ja kraanad ning ringisaalivad töömehed ei jäta kahtluse raasugi, et järgmise aasta kevadeks koorub tellingute tagant…
-
Võib arvata, et Palermost pärit Salvatore Sciarrino (1947) muusika, mis kõlas õhtu alguses, võis nii mõnelegi uue muusika huvilisele mõjuda vähemalt kummastavalt, kui mitte hämmastavalt. Nimelt kujunes tema teos „Shadow of Sound” („Heli vari”, 2005) tõepoolest heliks ja tema varjuks, kus puhkpillide piano’de kõrval (heli) varjuna keelpillide vaevukuuldavad sahinad ja pigem aimatavad tremolod. Kohati oli pinev (peaaegu) vaikus küll selline, et kui kellelgi kuulajaist oleks riidehoiu…
-
Esimest korda kõlas see kontsert 1808. aasta detsembris Viinis, solistiks oli tollal helilooja ise. Aga tookord kõlas esiettekandes lisaks nimetatule ju veel kaks teost: V sümfoonia c-moll ja VI sümfoonia F-duur. No oli see alles kava, eriti kui silmas pidada nende teoste edaspidist käekäiku muusikaajaloo areenil! Beethoven, muuseas, on sündinud 16. või 17. detsembril: oli see siis sünnipäevakingiks ka talle endale, mitte ainult kingitus maailmale?
Kaugetest aegadest…
