-
Kui aga ühes filmis räägivad sellised muusika suurkujud nagu Kremer, Simon Rattle ja Sofia Gubaidulina, on veelgi pärleid oodata. Ja lisaks paljudele kenadele, kuigi triviaalsetele tõdemustele kõlab järgmine avastuslikult mõjuv lause Gubaidulina suust: “Pole juhuslik, et Gidon läheb nii sügavuti Bachi muusikasse. Bach on muusikamaailma keskne kuju oma intellektuaalse potentsiaali ja intuitiivse võimsuse stiihilise vooluga.” Ja just seda stiihilist voolu on Kremeri Bachi-käsitluses kõige rohkem.
Kui tehakse…
-
Arvestades Rudini päritolumaad, ei pannudki eriti imestama, et kontserdi kava oli kokku pandud vene, täpsemalt siiski slaavi heliloojate muusikast, kus hästi tuntud autorite (Šostakovitš, Tšaikovski, Stravinski, Silvestrov) kõrval üllatusmomendina ka üks tundmatu komponist (Michael Wielhorsky). Tšellistina astus Rudin publiku ette vaid ühe teosega (seesama Wielhorsky), dirigendina võiks teda aga iseloomustada kui liigse retoorikata ja üsna vaoshoitud natuuri. Muuseas, sama mulje jättis ka tema õpetaja Kitajenko (keda…
-
Mederi saal näeb väga hea välja ja seal seisab Steinway kontsertklaver. Paarsada külastajat mahutav saal on poolitatud kolmele sambale toetuva nelja võlviga, milline asjaolu saab otsustavaks vahekorrale “lava ja kuulajad”. Tänu sammastele ei saa see vahekord toimida piki saali, vaid on ainuvõimalik sel moel, et kuulajad vaatavad lavale, mis asub ristküliku pikemal küljel, ja toolid on paigutatud poolkaares. Hästi tuttav neile, kes mäletavad veel Mustapeade maja…
-
Vähemalt ühe Gubaidulina teose esitusel Eestis olen ma ka ise osalenud ja selleks oli 1980ndate lõpus siis veel ametlikult Partiitaks nimetatu, aga esitajatele vähemalt teada tõelise nime all “Seitse sõna ristil” bajaanile, tšellole ja keelpilliorkestrile. Teos sai suure eduga ette kantud koos Nikolai Kravtsovi (bajaan, Venemaa) ja Eesti Raadio Kammerorkestriga Paul Mäe juhatusel Kadrina ning Tallinna Niguliste kirikus. Jääb ainult küsida, miks seda suurepärast teost pole…
-
Meie aga peatume ühel neist – niisiis Tallinna Kammerorkester (TKO) Kuusisto dirigeerimisel ja soleerimisel uues kontserdisarjas “Meistri mängud” Niguliste kirikus eelmisel neljapäeval. Soome viiuldaja, dirigent ja helilooja Jaakko Kuusisto (1974) on põnevalt universaalne persoon: viiulisolistina on ta peale Euroopa maade esinenud veel USAs, Hiinas ja Jaapanis ning jõudnud Brüsselis peetava kuninganna Elisabethi konkursi finaali. Heliloojana on ta sümfooniliste ja kammerteoste kõrval jõudnud kirjutada ka kaks ooperit,…
-
Paavo Järvi avas hooaja oma Frankfurdi Raadio SOga 6.-7. IX Alte Operis, juhatades Erkki-Sven Tüüri IV, löökpillisümfooniat “Magma”, solistiks Evelyn Glennie. Osaleti ühtlasi Alte Operi festivalil “Auftakt”, kus Tüür oli valitud portreeheliloojaks. Frankfurdi RSOga teeb 28. IX debüüdi ka Anu Tali, esitades oma kavas Saksa esiettekandes Tõnu Kõrvitsa “Tuulde lauldud”. Oma Cincinnati SO hooaja avas Paavo Järvi 14.-15. IX (Wagner, Beethoven), teine kava täna-homme, kus Mozarti II flöödikontserdi solistiks…
-
Juba üheksandat korda korraldab Eesti muusika- ja teatriakadeemia Sügisfestivali, traditsiooniks saanud õppeaasta algust tähistavat uue muusika ürituste sarja.
Algselt Eesti muusika festivali nime kandva sündmusega tähistati 1999. aastal tollase Eesti muusikaakadeemia uue hoone avamist. Algusest peale on festival olnud keskendatud nüüdismuusikale: esile on siin tõstetud EMTA tudengite teosed, mis kantakse ette kaasüliõpilaste poolt. Lisaks kontsertidele toimuvad festivali raames mitmed meistrikursused, workshop’id ja loengud nüüdismuusika interpretatsiooni teemadel. Traditsiooniliselt…
-
Tallinna Filharmoonia eelmisel nädalal alanud 14. hooaeg astub pika sammu edasi peaaegu kõigis muusikalistes dimensioonides. Endiselt hoiame me filharmoonia repertuaaris väga laia skaalat muusikalisi stiile, suundi ja esinejaid. See on tegelikult päris rikkalik “menüü”, kus eri vanuses “kliendid” saavad valida (igaüks vastavalt oma maitsele) talle meelepärase “roa”. Kusjuures päris kindlasti pole tegemist ainuüksi “eesti köögiga”.
Tallinna Kammerorkester, keda on viimastel aastatel kvaliteedi eest palju kiidetud, saab sel…
-
Lisapalaks kõlasid küll just saksa baroki, Glucki ja Telemanni lühipalad, aga needki olid pigem lustakad virtuooslood. Tüüpilised lisapalad – Glucki balletist pizzicato-tants ja Telemanni süidist “Don Quijote” kiire osa Allegro, mis näitasid orkestri tehnilist võimekust ja lõid efekti pea olematusse pianissimo’sse hajuva lõpuga. Ent isegi siin prevaleerisid teravad ja löövad algused.
14-liikmelises orkestris mängisid lisaks keelpillidele ka theorb ja klavessiin. Mängiti püstiasendis, iga liikme solistliku intensiivsuse ja…
-
ERSO peadirigendi maestro Nikolai Aleksejevi kohta on päris täpselt öeldud, et ta on traditsioonidele toetuv aristokraat. Eelmise hooaja avakontserdi kohta võib tõepoolest nii öelda. Tuletame meelde, et siis oli avateoseks traditsiooniline Heino Elleri “Koit” ja Rahmaninovi I klaverikontserdile järgnes Šostakovitši VI sümfoonia. Võib ju öelda, et see oli traditsiooniliselt aristokraatlik sümfoonilise hooaja avalöök.
Tänavune programm oli ootamatult palju kaldu klaverisse: Rahmaninovi II kontsert ja Raveli Klaverikontsert vasakule…
