-
Reekviemi pikkus tingib tänapäeval asjaolu, et see on sageli kontserdiprogrammis õhtu jooksul ainus teos. Nii oli ka sel kontserdil. Kahtlemata nõuab tõsise sisuga suurvorm kuulajalt ka suurt kontsentratsiooni ja kaasamõtlemise võimet. Õnneks pole need omadused inimestes pealetungiva meelelahutusmaailma võidukäigule vaatamata veel lõplikult kadunud. Seda kinnitas tõsiasi, et Kaarli kirik oli rahvast pilgeni täis.
Pikk ja tõsine teos osutub sisusse süvenedes väga pingeliseks ja haaravaks. Kõige hämmastavam on…
-
Peab ühtaegu märkima, et Eesperel tundub olevat instrumentaalkontsertide loomiseks mingi eriline kalduvus või eelsoodumus – tema partituuride portfellis on neid praeguseks kokku seitse. Ning veel peab nentima, et kõnealusel plaadil Tallinna Kammerorkestrit dirigeeriva Risto Joostiga seovad heliloojat aastatepikkused sidemed – plaadibukleti andmetel aastast 2003, mil Joost juhatas Eespere Teist flöödikontserti Eesti muusika päevadel.
Mis puutub plaadibukletisse, siis selle on hästi põhjalikult koostanud Evi Arujärv ning temalt pärineb…
-
Tundub, et ei tohi hoogu peatada, seisma jääda, muidu selguks mu tegemiste meeletu tempo. Lihtsalt tuleb jätkata – sealt tulebki energia ning säilivad suutlikkus ja vaim. Hooaeg on alanud tõesti hea pingega: septembri algul debüüt Venemaa Rahvusfilharmoonia (Vladimir Spivakovi asutatud fantastiliste keelpillidega!) orkestri ees Moskvas Jevgeni Svetlanovi mälestuseks, kus erilise vastuvõtu leidsid Gustav Holsti „Planeedid”. Õhtu lõppedes seisis publik saalis püsti ning mul tuli kolmel korral…
-
Ooper kolmes dimensioonis
„Boriss Godunov” kuulub vene ooperimuusika ehedamate teoste hulka. Helikonis näeb seda ooperit Dmitri Šostakovitši redaktsioonis.
Arbatil asuvas väikeses saalis on Bertman monumentaalse teosega taas imet teinud. Sama kehtib tema Bolšaja Nikitskajal etendatud lavastuste kohta. Väikesel laval on loodud kolmemõõtmeline dimensioon. Tänu kümmekonnast astmest koosnevale trepimoodustisele, mida mööda liigub üles-alla ja alt üles ka Venemaa isevalitseja troon, mis detailina mängib ooperi tegevuses olulist rolli, on lisaks…
-
Pole siis ime, et ka loodusteadlased uurivad, kuidas sõltub muusika struktuurist selle mõju meie emotsioonidele. Siiani seda sorti ühenduse otsimine väljapoole täppisteaduse valdkonda. Ning mõnel pool väidetakse praegugi, et see on uus teadusharu, mis põhineb kognitiivse neuroteaduse edusammudel aju tegevuse mõistmisel. Tegelikult on matemaatikud muusikat uurinud juba aastatuhandeid.
„Mozarti lapsed” ja linnamüüdid
Võib-olla avastavad teadlased ka selle, miks rock-staarid surevad nii noorelt. Septembris ajakirjas Journal of Epidemiology and…
-
Just niisuguse riskantse valiku ees oli eelmisel nädalal ERSO, kuna väljakuulutatud Kristjan Järvi loobus viimasel hetkel ERSO kontserdi dirigeerimisest (muuseas, sel aastal juba teist korda, sama lugu juhtus mäletatavasti ka veebruaris). Lahendus piinlikule olukorrale õnneks leiti: meie esindusorkestri dirigendipulti astus itaallane Damian Iorio ning peab etteruttavalt ütlema, et see viimase hetke risk õigustas end täiega. Tunda oli, ERSO orkestrandid olid jõudnud „päästerõngast” orkestrijuhiga päris hästi kohaneda.…
-
Sel sügisel on kahel Soome tipporkestril tähtpäev. Põhjamaade vanima, Helsingi Linnaorkestri asutas 125 aastat tagasi noor Robert Kajanus, HLO esimene kontsert toimus 3. oktoobril 1882. Aastail 1890–1923 oli HLO resideeriv helilooja Jean Sibelius, maestro enda juhatusel kõlas siin olulisem osa tema orkestriloomingust. Aastast 1995 on 11. peadirigendina ametis Leif Segerstam, peakülalisdirigent on John Storgårds. 98-liikmeline orkester annab kodusaalis Finlandia-talos aastas umbes 80 kontserti, teinud siiani enam…
-
Need, kes olid tulnud kontserdile ahvatleva afiši „Farinelli hääl” kutsel, tundsid ilmselt väikest pettumusekübet – glamuurset kultuurišokki, mida loodeti, ei saanud. Küllap on ununenud tõsiasi, et filmis „Farinelli” me kuulsime falsetisti ehk kontratenori ja naishääle (metsosoprani) helitehnilist kokkumiksimist ja et seda tehishäält serveeriti vägevate detsibellidega, nagu see tänases filmikunstis on tavaks saanud.
Siinkohal tasub teha üks väike ekskurss vokaalmuusika ajalukku selgitamaks, mis eristab sopranisti ehk kastraati falsetistist…
-
Umbes sada aastat tagasi analüüsis Peterburi konservatooriumi professor Leopold Auer (1845–1930) kolme klassikalist viiulikontserti – autoriteks Beethoven, Mendelssohn ja Brahms –, tuues neist eriti esile Brahmsi monumentaalselt suursuguse esimese osa, Mendelssohni fantastiliselt õhulise finaali ja Beethoveni hingestatud, poeetilise Larghetto.
Kontserdil osutuski see mõneti sümpaatsemaks – Andres Kaljuste lüürika leidis siin kõlaliselt adekvaatse väljenduse. Juba mainitud Leopold Auer kahetses sügavalt, et Beethoven ei lõpetanud teist osa pianissimo’s toonikasse,…
-
Nagu öeldud, esitati Mozarti Trio Es-duur KV 498 kontserdi avateosena ja lõpetati Max Bruchi nelja palaga tsüklist „Kaheksa pala” op. 83. Õigemini viie palaga, sest publiku nõudmisel kanti ette lisaks veel üks. Nende kahe teose vahele mahtusid Schumanni „Kolm romanssi” op. 94, mis on loodud küll oboele ja klaverile, kuid seekord siis klarneti ja klaveri versioonis, ja Eduard Tubina Sonaat altviiulile ja klaverile. Tuleb kõrgelt hinnata esinejate teadmisi, et…
