-
Tehnoloogiatundmine ja improvisatsioonipraktika
Tallinna seminari idee oli kokku viia ECMCT tudengite tehnoloogiatundmine ja EMTA tudengite improvisatsioonipraktika, mis tänu Anto Peti elujõulisele koolkonnale on kõrgel tasemel. Seminarist osa võtnud elektronmuusikutest ja pillimängijatest moodustati ansamblid. Nad töötasid seitsme päeva vältel iseseisvalt loomeprojektidega, keskendusid uudsete tehnoloogiate interaktiivsele rakendamisele muusikas. Noortel heliloojatel oli kaasas ainult senine kogemus aparatuuri ja muusikutega, kogu teostus loodi kohapeal. Varasemaid salvestisi ei kasutatud, helitöötlus näis reaalajas.…
-
Nende muusikadokumentaalide ülesehituses on üht-teist sarnast: mõlemad on kokku pandud lauljale lähedaste inimeste ja kunagiste ansamblikaaslaste meenutustest ning muusikavideotest ning mõlemad omal moel ka deheroiseerivad oma kangelast. Mitte et murendataks otseselt müüti, vaid müüdile on lisatud mingi inimlik-isiklik, tihtipeale üsnagi intiimne vaatenurk.
Ilmneb, et teatud kokkulangevusi on ka Elvis Presley ja Freddie Mercury elukäigus, vaatamata sellele, et nad olid inimestena hästi erinevad natuurid (esimene naistekütist macho ja…
-
Kõnealusel muusikaõhtul esitati teoseid, mida kuuleb meie saalides üsna harva. Kava esimene pool oli pühendatud tšehhi autoritele. Alustuseks kõlas Leoš Janáčeki Süit keelpilliorkestrile, tegemist on Janáčeki esimese säilinud instrumentaalteosega. TKO kõlas Gertsi käe all päris hästi, tekitades huvi ülejäänud kontserti tähelepanelikult edasi kuulata.
Jätkati Bohuslav Martinů „Concerto da camera’ga” viiulile ja keelpilliorkestrile koos klaveri ja löökpillidega (Madis Metsamart). Teose esituse peamiseks omaduseks oli katkematu energilisus, mida põhjustas…
-
Nii Mati Palmi kui ka Peep Lassmanni annotatsioon algab samade sõnadega: „. . . .on üks väljapaistvamaid Eestis. . . .”. Tundub, et mõlema muusiku lühitutvustus, mis kordub kavast kavasse, vajaks laiendamist-täiendamist ning kõvade kaante vahele köitmist, sest materjali, millest kirjutada, on küllaga ja aeg nende väljapaistvate eesti interpreetide tegevus raamatusse raiuda on küps. Tiit Kuusik oli paar aastat tänasest Mati Palmist vanem, kui üllatas publikut Schuberti „Talvise tee” ettekandega (1978) Estonia…
-
Vaadeldaval CD-l kõlab valik mainitud barokkheliloojate triosonaate, concerto grosso’sid, pastoraale ning ka üks vaimulik kantaat. Iga loo esituses on Corelli Consort tõlgenduslikult leidnud ka midagi eripalgelist. Nii kujuneb Arcangelo Corelli (1653–1713) Sonata da chiesa G-duur op. 3 nr 6 võluvaks miniatuuride tsükliks, mille märksõnadeks võiksid olla ansamblimängu üldine peenekoelisus ja graatsilisus. Triosonaadi viimases osas on samas väljendusrikkalt kõlama pandud muusika polüfooniline reljeef. Tõsisematest meeleoludest on aga kantud Giuseppe…
-
Festivali avakontserdil 27. XII sai kuulda eesti muusikat. Märt-Matis Lille (1975) esiettekandes kõlanud „Swinging song” on kirjutatud 2007. aastal Visby heliloojate keskuses ning lähteallikaks on olnud kiigelaul eesti rahvamuusikast, samuti india klassikaline muusika, mille uurimisele helilooja on viimasel ajal pühendunud. Seega muusikas pole siin mingit seost muusikastiiliga swing, mis ingliskeelses pealkirjas võib kõlada pisut eksitavalt.
Küsisin Märt-Matis Lillelt festivali lõppedes, millised muljed tal festivalist jäid ja mida ta…
-
See on tinnitus, kõrvade tinisemine. Kõlakoda meie peas (õigemini ajudes), mis loob omaenese muusikat. Ning see muusika tavaliselt juba nalja ei mõista. Kuidas ometi see tinisemine tekib?
Tiguorgani sümfoonia
Kõrva puhul on muna ja kana probleem selline: kuidas saab kõrv arenedes kuuljaks – kas enne kuuleb ja siis seeläbi tekib närvirakkude aktiivsus või enne tekib närvirakkude aktiivsus ja seejärel hakkab kuulma? Praegu tundub teadlastele, et vaikuses, mis eelneb…
-
Eesti heliloojate kokkupuuted ISCMiga algasid Heino Elleri viibimisega ühingu festivalil Zürichis aastal 1926 ja Eduard Tubina külaskäiguga festivalile Viini 1932. Kuni Eestil polnud võimalik astuda ISCMi liikmeks (juba 1950ndail olid seal ka Poola, Rumeenia, Ungari, TSSV, Bulgaaria, Jugoslaavia), ei saanud me oma muusikat festivalile pakkuda. Festivalil osalesime esimest korda alles 2006. aastal Stuttgardis, kuhu valiti Helena Tulve „Sula”. Hoolimata väga arvukatest esildistest teeb otsuse WNMD-l ettekandmise kohta…
-
Esimesel lummas Siiri Sisaski laulude mõttesügavus ning piirideta fantaasia oma häälekäsitluses, sugestiivne kooslus saateansambli ja meeskooriga, hästi läbi mõeldud kava ülesehitus ning RAMi paindlikkus ja maskuliinsus kõlas. Ning teisel õhtul ühe kauni hingelinnu, kes Maria Listras peidus, olemuse kuulajani toomine läbi puhta, sillerdava hääle, millega targalt ja maitsekalt fraseeritud.
Teist talve toimus Pille Lille Muusikute Toetusfondi (PLMF) Tallinna Talvefestival, mille motoks „Tõsta pilk ja ava süda”. Selle…
-
Hooaja esimese poole jooksul on ehk kõige rohkem üllatusi pakkunud noor hollandi dirigent Peter Dijkstra. Ega siin meie kandis temast suurt midagi teata, ja see pole ka väga üllatav – tegemist on ülinoore dirigendiga, kelle rahvusvaheline karjäär on tuule tiibadesse saanud just viimastel aastatel. See projekt tundus meile justkui värske õhu puhang Eesti kehvas suusailmas. Dijkstra mõjus lihtsalt nii positiivselt, et terve koor sai temaga esimesest…
