-
Kontserdiolukord Mustpeade majas oli lahendatud aga üsna ebatavaliselt. Orkestrandid ja solistid, kes just instrumendi iseärasuse tõttu istuma ei pidanud, esinesid seistes ning kontserdi muusikaline juht dirigent Risto Joost (kelle töö sai läbi ühes prooviperioodiga) ilmus lavale alles lõpuaplausi ajaks.
Olgugi et dirigent publiku ees puudus, oli pillimängijate suhtumine tõsine ning kontserdil tervikuna oli küllaga sisutihedat tõmmet. Meeldiv tulemus on aga tagajärg, mille keskseks põhjustajaks oli seekord pianist…
-
Trompeti ja trombooni koosmäng solistide rollis on kaunis kui sõnumikuulutus, lummab tämbrite ja mängutehnika võlu. Vanameister on ise nimetanud seda teost oma „itaalia kontserdiks”, kriipsutades alla just soolopillide barokilikke mänguvõtteid, tihti kasutatud fanfaarilikkust ja kiirete osade tempokat „igiliikumist”. Oma kaasaja, XX sajandi kõlamaailma on helilooja kirjutanud kompositsioonitehniliselt pigem orkestripartituuri.
Kogu esitust valitses rahulikult, kindlakäeliselt ja ilmselge naudinguga dirigent Paul Mägi. Solistide Indrek Vau ja Andres Kontuse kohta…
-
„Akadeemilise kammermuusika” sarjas andsid kontserdi Kadrioru lossis plokkflöödiduona EMTA doktorant Reet Sukk ja European Recorder Teachers Association Estonia juhatuse esimees Taavi-Mats Utt. Mõlemad on ennast täiendanud plokkflöödi erialal Haagi Kuninglikus Konservatooriumis Jeanette van Wingerdeni juures ja see märgib juba korralikku hollandi plokkflöödikooli. Taavi-Mats Utt on minu teada ka hinnatud pillimeister, kes tunneb põhjalikult ajaloolisi puupuhkpille ja on neid võimeline heade tulemustega kopeerima.
Mõlemad interpreedid on paratamatult süvenenud…
-
Prokofjevi süit balletist „Romeo ja Julia” tundus algul olevat kuidagi harali ja ebakindel. Helilooja poolt vägagi erinevate karakteritega osade temaatiline materjal ei pakkunud midagi uut ja mõjus nivelleeritult. Dirigent Jüri Alperten on öelnud, et umbes kord aastas toob ta ERSOga programmi välja. Tekkis nukker tunne, et kas seekord lähebki siis ilma millegi eriliseta mööda. Aga ei!
Kava „Romeo ja Julia” süidi ning „maailma populaarseima” klaverikontserdiga on ju…
-
Šoti kultuskirjanik
Irvine Welsh
1947. aastal Inglismaal Brixtonis sündinud David Bowie, ristinimega David Robert Jonesi kohta on juba välja kujunenud klišee: täiuslik muusikaline kameeleon, kes mugandab end vastavalt ajastu trendile”. Kuigi selline kriitika on üsna libekeelne, ei saa eitada, et Bowie demonstreeris 70ndatel oma tippajal märkimisväärset osavust muusikaliste moevoolude äratabamisel.
1960ndate teise poole music-hall’i artistina muutis Bowie end hipilauljaks-lauluautoriks. Enne 1972. aasta läbimurret jõudis ta avaldada proto-metal’i ja…
-
Giacomo Puccini loomingus on see ooper erilisel kohal, kuna just see teos avas pärast esietendust 1893. aasta 1. veebruaril Torinos Puccini ooperite igikestva tähelennu. Sel hooajal etendus Puccini muusikaline draama Metropolitanis esimest korda, üldse oli tegu „Manon Lescaut’” 208. etendusega selles maailmaooperiteatris.
Levine – ooperimaailma ime
Etenduse kvaliteedi tagas juba Meti kauaaegse muusikalise direktori ja peadirigendi James Levine’i osalemine. Tegu oli ühega kolmekümne kolmest etendusest, mida Levine juhatab…
-
Ja juba on jõutud selleni, et mitte ainult välja mõeldud, aga ka realiseeritud on sellised nanokiibid, millele saab salvestada info kauba (või inimese) kohta ja mida palja silmaga enam ei näegi. Selline kiip töötab nagu triipkood, kuid on vaid 0,05 mm pikk ja 0,05 mm paks. Seda välja töötav Jaapani firma Hitachi rõhub oma tootega turvalisusele.
Tõepoolest, kaupmees saab varustada oma kaubad justkui nähtamatu turvamehega, mis oma antennikese kaudu…
-
Paari sajandi taguses ajas polnud aga midagi imekspandavat, kui keegi mitmel muusikariistal esineda tavatses. Pilli mängisid ka rikkad metseenid nagu Sylvester Paumgarten, amatöörtšellist, kelle palvel üks 22aastane Viini noormees (s.t Schubert) kõnealuse kvinteti komponeeris, lisades sellele tellija soovil paar aastat varem loodud laulul „Forell” põhinevad variatsioonid.
Koosseisu osas toetus Schubert Hummeli kvintetile, kus teine viiul on asendatud kontrabassiga. Selline kooslus loob tavalise keelpillikvartetiga võrreldes hoopis uued kõlalised…
-
Ent eelmisel laupäeval toimus Mustpeade majas Tallinna Kammerorkestri kontsert Aleksandr Rudini (Moskva) juhatusel, kus esimese teosena oli kavas Leopold Kozeluchi (1747–1818) Sümfoonia g-moll (1787). Selle tšehhi helilooja, Wolfgang Amadeus Mozarti, Joseph Haydni ja Ludwig van Beethoveni kaasaegse nime kirjutamisega ei ole vist võimalik eksida, sest käibel on peale esitatu veel järgmised variandid: Koželuh, Kotzeluch, Koziluch, Koziluh, Koscheluch ja Goscheluch. See rida meenutab üht vana head eesti…
-
Paljud Eespere lastelaulud on väga hästi tuntud, uues seades kõlasid aga uudselt ning huvitavalt „Aeg”, „Kindakiri”, „Vaikselt” „Lumemaasikad”. Ehkki olen isegi mitmeid neist lauludest mudilaskooriga õppinud, ei mõjunud need Ellerheina esituses kuidagi väikese lapse muusikana. Soolo ja koori vaheldumine „Kindakirjas” oli hea lahendus, „Aeg” oma lihtsuses võluv ning „Vaikselt” uues versioonis suurepärane. Tiia Loitme võttis tunduvalt kiirema tempo, kui seda mudilaskooriga teha saab. Ning tulemuseks oli…
