-
Hiljuti avaldati ajakirjas Nature artikkel, kus käsitletakse uurimust laululindude kui imitaatorite kohta. See, et laululinnud oskavad imiteerida peale oma liigi isendite ka teiste liikide laulu, pole mingi uudis. Eestist teame laulurästast, mujalt maailmast kas või kanaarilindu. Või papagoid. Kuid ses osas on ületamatu siiski ööbik: ta oskab imiteerida vähemalt 60 laulu, kui vaid on neid veidigi kuulnud. Ent kuidas see imiteerimine käib, sellele pole siiani jälile…
-
Käesoleva kontserdihooaja „Strata” talvekontserdi kava koosnes Prokofjevi Sümfooniast nr 1 „Klassikaline” op. 25, Mendelssohni Viiulikontserdist op. 64 ning Tšaikovski Sümfooniast nr 1 op. 13 „Talveunelmad”. Kõrgetasemeline orkester, väljapaistev solist ning klassika kullakihti kuuluv kava täitsid Estonia saali publikuga otsast ääreni. Kuna tegemist oli teostega, mis elavad oma populaarsuse tõttu muusikamaailmas täiesti iseseisvat elu, ei tahakski laskuda detailsesse analüüsi, vaid peatun pigem üldisemal.
Erarahastusel toimiva PSO juhtimine on Anu ja Kadri Talil õnnestunud…
-
26. I oli Kadrioru lossis järjekordne „Akadeemilise kammermuusika” õhtu, kus seekord siis esinejateks Tallinna Keelpillikvartett (1984) koosseisus Urmas Vulp, Olga Voronova, Toomas Nestor ja Levi-Danel Mägila. Afišil oli välja hõigatud kaks autorit: Arvo Pärt ja Ludwig van Beethoven. Kavalehelt võis lugeda, et Pärdilt teos nimega „Summa” (1977/1991) ja Beethovenilt Kvartett nr 14 cis-moll op. 131 (1827). Midagi hakkas paika nihkuma, kui teada, et Pärdi „Summa” keelpillikvartetile on versioon…
-
Šostakovitši oopust võiks kutsuda autori romantiliseks puhanguks. Eriti, kui võrrelda helikeelt tema samaaegselt juba töös olnud I sümfooniaga op. 10. Trio op. 8 nägi trükivalgust alles aastal 1983, kui teose käsikirjas puudu olevad viimased 22 takti oli taastanud helilooja Boriss Tištšenko. Teosel on veel üks väga oluline eelis klaveritriode repertuaaris üldse: see on selles valdkonnas üks lühemaid ning sobib seetõttu hästi sellise gigandi kui Schuberti Es-duur trio (40 minutit)…
-
Tõelise tunnustusena šotlannale Judith Weirile (1954) pühendas BBC oma traditsioonilise ja kuulsa jaanuarifestivali „Composer’s Weekend” (18.–20. I) Briti saarte tänapäeva ühele põnevamale ja menukamale heliloojale. Barbicani keskuses toimunud festival kandis nimetust „Telling The Tale”, millest peasarja kõik kümme kontserti (Guildhall School veel eraldi oma sarjaga) kandis otse üle BBC Radio 3. Tutvustati kokku 34 helilooja teost, neljal korral publiku ees vestlemas Judith Weir ise, uudisena esiettekandel ajaloolisele Londonile…
-
Erakordselt masendunud sõnumiga olid ka valitud Schuberti ja Wolfi lood. Kahtlemata on igal interpreedil oma valdkond, milles ta end tugevamalt tunneb ja mida just publiku ette tahab tuua. Rõhuasetus paistab aga eredalt silma ikkagi kontrastina millegi muuga, millegi erineva taustal. Kui pakutakse järjest valdavalt ühte tundetooni, hakkab see väsitama ja oma mõju kaotama. Kava oli pikk, aga teise poole alguses oli tunne, nagu oleks seda kõike…
-
Tehnoloogiatundmine ja improvisatsioonipraktika
Tallinna seminari idee oli kokku viia ECMCT tudengite tehnoloogiatundmine ja EMTA tudengite improvisatsioonipraktika, mis tänu Anto Peti elujõulisele koolkonnale on kõrgel tasemel. Seminarist osa võtnud elektronmuusikutest ja pillimängijatest moodustati ansamblid. Nad töötasid seitsme päeva vältel iseseisvalt loomeprojektidega, keskendusid uudsete tehnoloogiate interaktiivsele rakendamisele muusikas. Noortel heliloojatel oli kaasas ainult senine kogemus aparatuuri ja muusikutega, kogu teostus loodi kohapeal. Varasemaid salvestisi ei kasutatud, helitöötlus näis reaalajas.…
-
Nende muusikadokumentaalide ülesehituses on üht-teist sarnast: mõlemad on kokku pandud lauljale lähedaste inimeste ja kunagiste ansamblikaaslaste meenutustest ning muusikavideotest ning mõlemad omal moel ka deheroiseerivad oma kangelast. Mitte et murendataks otseselt müüti, vaid müüdile on lisatud mingi inimlik-isiklik, tihtipeale üsnagi intiimne vaatenurk.
Ilmneb, et teatud kokkulangevusi on ka Elvis Presley ja Freddie Mercury elukäigus, vaatamata sellele, et nad olid inimestena hästi erinevad natuurid (esimene naistekütist macho ja…
-
Kõnealusel muusikaõhtul esitati teoseid, mida kuuleb meie saalides üsna harva. Kava esimene pool oli pühendatud tšehhi autoritele. Alustuseks kõlas Leoš Janáčeki Süit keelpilliorkestrile, tegemist on Janáčeki esimese säilinud instrumentaalteosega. TKO kõlas Gertsi käe all päris hästi, tekitades huvi ülejäänud kontserti tähelepanelikult edasi kuulata.
Jätkati Bohuslav Martinů „Concerto da camera’ga” viiulile ja keelpilliorkestrile koos klaveri ja löökpillidega (Madis Metsamart). Teose esituse peamiseks omaduseks oli katkematu energilisus, mida põhjustas…
-
Nii Mati Palmi kui ka Peep Lassmanni annotatsioon algab samade sõnadega: „. . . .on üks väljapaistvamaid Eestis. . . .”. Tundub, et mõlema muusiku lühitutvustus, mis kordub kavast kavasse, vajaks laiendamist-täiendamist ning kõvade kaante vahele köitmist, sest materjali, millest kirjutada, on küllaga ja aeg nende väljapaistvate eesti interpreetide tegevus raamatusse raiuda on küps. Tiit Kuusik oli paar aastat tänasest Mati Palmist vanem, kui üllatas publikut Schuberti „Talvise tee” ettekandega (1978) Estonia…
