-
Kontsert vokaalmuusikaga ja taas meil külas (viimati sel aastal koos Heli Veskusega 2. II) Annaliisa Pillak (metsosopran) koos alalise partneri Jaanika Rand-Sirbiga Tartust. Tabasin ennast ise kordamas artikli pealkirja ja lisasin siis sinna juba hiljem sõna „jälle”. Talvise kontserdiarvustuse pealkiri oli pisut pikem, kuid sisult sama: „Huvitava kavaga kontsert vokaalmuusikaga”.
Seegi kord provotseeris pealkirja kontserdi programm, mis oli päris paljutõotav, sest ei meenu, millal viimati lauldi meil Henri…
-
Juri Bašmet (1953) on mees parimais aastais ja kindlasti kõlavaima nimega altviiulisolist maailmas. Bašmet on lõpetanud Moskva konservatooriumi ning on juba aastaid sama õppeasutuse professor ja eksperimentaalse altviiuli kateedri looja ning juhataja. Peab siiski lisama, et ta ei ole lihtsalt üks muusik, vaid sellest klassist interpreet, kuhu kuuluvad tänaseks juba lahkunud Svjatoslav Richter, Mstislav Rostropovitš, Oleg Kagan, Isaac Stern ja praegu intensiivselt tegutsevad Natalja Gutman, Gidon…
-
Muidugi pakkus huvi, mida uut on kammerkoori kõlasse toonud uus kunstiline juht Daniel Reuss. Nüüdismuusikateoste esiettekanded ei võimaldanud selle kohta midagi põhjapanevat järeldada, aga üht-teist andis teada viimsepäevalaulude esitus. Neist esimene, X sajandist pärit „Audi tellus” („Kuula, maa”) kõlas koori meeshäältelt vokaalselt üsnagi karakteriseeritud, et mitte öelda, dramatiseeritud vormis. Vana kirikulaulu ühtlustatud kõlast ja voolavusest seisis ettekanne üsna kaugel. Leebem ja ühtlasem oli „Fletus et stridor dentium”…
-
Kui XIX sajandini oli ooper massikunst ja kõige populaarsem kunstiliik, siis eelmise sajandi ooperid on oma helikeelelt vastuvõetavad märksa kitsamale ringile. Kõige kallima kunstižanri puhul on see omamoodi surmaotsus, sest oopereid ei saa toota üheks etenduseks, need on selleks oma lavapildi ja kunstnikutöö, solistide ning orkestri tõttu liialt kallid. Kui aga helikeel ja ka temaatika ei paku huvi suurele vaatajaskonnale, nii et etendusi välja ei müüda,…
-
Esimese ameeriklasena töötab juba kuuendat hooaega orkestri peadirigendina Andrew Litton (1959), kes on olnud Bournemouthi Sümfooniaorkestri peadirigent (1988–1994) ning Dallase Sümfooniaorkestri muusikaline juht aastani 2006. Tema käe all sai eelmisel aastal teoks Bergeni Sümfooniaorkestri debüüt Londoni festivalil BBC Proms, samuti on esinetud sellistes saalides nagu Amsterdami Royal Concertgebouw, Viini Musikverein ja New Yorgi Carnegie Hall. Nagu näitavad viimased esinemispaigad, on 250 000 elanikuga Bergeni linna orkester pürgimas…
-
Mäletan, et kui aasta tagasi tunnustasin Sirbi veergudel mulluse kitarriantoloogia kujundust ja üsna põhjalikku raamatut, mis DVDga kaasas, siis nüüdse kogumiku puhul ei jää samuti muud üle, kui jälle kiita. Info esinejate kohta, pildimaterjal ning ka plaatidel kõlavate lugude noodimaterjal (kes suudab, mängigu järele!) on pakendatud apetiitselt, ülevaatlikult ja kompaktselt. Ühesõnaga – esimesest pilgust on tunda kunstnike (Jüri Lõun ja Tatjana Trjakova) kätt ning silma.
Kõnealusel DVD-kogumikul…
-
Õhtu staariks kujunes kahtlemata klavessiin kui instrument. Solistirollis figureeris see suurepärane pill küll üksnes Bachi kontserdis D-duur (BWV 1054), basso continuo’na kõlas tema tore särisev kõla aga igas kavas olnud helitöös. Reinut Tepp on interpreedina üks Eesti tuntumaid klavessiinispetsialiste. Professionaalsusega kaasnev armastus oma pilli vastu kajastus väga tajutavalt tema mängustiilis ning peegeldus täiel määral ka publikusse.
Barokis on klavessinistil orkestris täita ka dirigendiroll, mille Reinut Tepp minu…
-
Loos oli mitu tasandit: kirjanik Roberta Gómez Dawson, keda sümpaatse küpsusega laulis Riina Airenne, jutustas lugu 1950ndate Buenos Airese tangolaulja Chucho Santelmo (René Soom) ja tema naise Nina Glucksteini (Helen Lokuta) suhtest. Et säilitada mehe huvi, käitus Nina tema suhtes pealtnäha ükskõikselt, mis valmistas kollase ajakirjanduse provotseeritud rahvamassidele pahameelt. Santelmo saab surma omaenda kontserdil tekkinud rüseluses ning Nina, keda rahvas süüdistab mehe ärakasutamises, tapab enda.
Süžee on…
-
Nii mitmekülgne muusik kui Hindemith muidugi ei jõudnud pealkirjas öelduni sünnipäraselt, vaid ikkagi elu kokkuvõtval perioodil. Helilooja loominguline elu on ju tegelikult väga kirju, kui alustada sellistest teostest nagu „Gouda-Emmental Marsch”, või „Das atonale Cabaret”, või „Bobby’s Wahn-Step”, aga ka ooperid Oskar Kokoschka ja Franz Blei tekstidele – vastavalt „Mörder”, „Hoffnung der frauen” ja „Das Nusch-Nuschi”. Tema vokaalloomingust leiab nii jumalavallatust kui -kartlikkust ja helilooja kammermuusika…
-
Kogu kontserdi kava oli põnev ja enim mängitud oli programmis juba nimetatud Haydni tšellokontsert. Selle kontserdiga on siiski ka Eestil ja ERSO-l võimalik uhkustada, kuna teadaolevalt oli pärast kontserdi nn taasavastamist (1961) teose esiettekanne 1962. aastal Prahas ja juba 1966. aastal esitas tol ajal hiilgevormis Mstislav Rostropovitš koos Neeme Järviga kontserdi Tallinnas.
Haydni tšellokontsertide kohta on nii mõndagi veel lisada. Neid on Haydni loomingu nimekirjades ikkagi rohkem…
