-
Igal juhul olid pausid nende lihtsate triviaalsete sõnade vahel nii kõnekad, et publik püüdis kikkiskõrvul iga sõna. Päris naljakas. Edasi tuli aabitsatekste aastatest 1885, 1921, 1928, 1936 ja 1944. Kõnekad omas ajas: esimeses manitseti jumalakartusele, 1928. aastal Leningradis välja antud aabitsas öeldakse, et kooli ei tohi minna pesemata, 1944. aasta eestimeelne aabits on kirjutatud paguluses, Stockholmis. Kuna keelealased kirjutised olid valitud peamiselt äärmusi fikseerival meetodil, siis…
-
Statuudi järgi võivad preemia saada noored heliloojad oma viimaste aastate loomingu eest ja/või muusikateadlased, interpreedid ja muude elualade esindajad, kelle tegevus on oluliselt kaasa aidanud Elleri elu- ja loometee tutvustamisele. Koos rahalise preemiaga saavad laureaadid diplomi ja Heino Elleri enda voolitud jalutuskepi. Tänavu esitati meeldivalt palju preemia nominente. Noore helilooja preemiale kandideerisid Mari Vihmand, Erki Meister ja Tauno Aints, interpreetidest pianist Sten Lassmann ja koorijuht Ants…
-
„Jalakasutus” võiks olla üldse selle õhtu üks märksõnu – jalg kui poeetiline jäse . . . . Kusjuures isegi varvaste liigutamine oli esteetiline, ilus ja meeleolukas. Eks nüüdiskoreograafia leksika hakka ennast ka kordama. Mitmed liigutused-võtted kanduvad ühe koreograafi teosest teise kui meie aja koreograafia märgid. Kaja Lindal ja Mari Mägi on loonud selles etenduses hoopis uue liikumisjoonise. See on visuaalselt kummastav ja arvata võib, et füüsiliselt kurnav ja väga…
-
Kaks tänavust talenti esinesid 3. märtsil koos TKOga, mida juhatas – ei karda seda väljendit – noor talent Mikk Murdvee. Müürilehe talentideks seekord siiski Pärnu viiuldajate konkursi (2008) võitja Mari Targo ja „Con brio 2008” võitja Jaan Kapp. Muide, parim, mida noortele pakkuda, ongi sellisel puhul TKO, kes pole samuti ju väga eakas, kuid olulisem on selle koosluse soov teha koostööd meie omade, eestimaiste talentidega. Kontserti…
-
Etenduse koosseis oli muljetavaldav: sopran Camilla Nylund on laulnud Viini Riigiooperis, Hamburgi, Kölni, Dresdeni ooperimajades ning hiljuti Pariisi Ooperis R. Straussi „Salomed”, bariton Tommi Hakala võitis 2003. aastal Cardiffi konkursi „Singer of the World” ning on juba laulnud ka Metropolitan Operas (Schaunard’i Puccini „La bohème’is”), tenor Ľudovit Ludha on Slovaki Rahvaooperi solist ning meiegi publikule tuttav metsosopran Marianna Tarassova Venemaa päritolu maailma suurtel lavadel laulja. Lavastusest…
-
Ooperilegend Plácido Domingo
Tänavu on käimas maailma esiooperiteatri juubelihooaeg. Ooperikompanii The Metropolitan Opera loodi 1880. aastal. 125 aastat tagasi, 22. oktoobril 1883 avati Charles Gounod’ ooperiga „Faust” ME Ti esimene hooaeg. Lincolni keskuse majas, kus saali mahub 3800 külastajat, on teater aastast 1966. Üle kolmekümne aasta on teatri kunstiline juht ja muusikadirektor olnud James Levine. Ehkki ME Ti puhul oleks reaetendustest ja tavapärasusest rääkimine nagunii patt,…
-
Natsirežiimi eest Austriast Ameerikasse põgenenud juudi päritolu Korngold kogus tuntust Hollywoodi kuldajastu filmidele muusikat kirjutades. Kokku on tema arvel kuus ooperit. Belgia kirjaniku Georges Rodenbachi samanimelise sümbolistliku lühiromaani (1892) ainetel valminud „Die tote Stadt” („Surnud linn”) räägib armastusest ja surmast. Nagu enamik maailma oopereid. Ent siin ei tõuku dramaturgiline konflikt mitte asjaolust, et surm seisab armastajate vahel kas ravimatu haiguse, kättemaksu, (armu)kadeduse, klassivahe, vanemate põikpäisuse, ühiskondliku…
-
Niimoodi mõjus „Padaemandas” German, astudes läbi inimsuuruse mängukaardi seda tükkideks rebestades. Ja nii mõjusid „Maskiballis” läbi pealtnäha läbimatu seina torgatud käed, maksimaalselt muusikas – III vaatuse avamängus, ootamatute orkestrikärgatuste ajal. Maksimaalselt kõnekad – anonüümsed, kurjakuulutavalt harali sõrmedega, ohtlikult haaravad käed. Kogu ooperi süžee oli lahendatud selle žestiga! Atentaat kuningale maskiballi ajal . . . . nimetu maski teostatud . . . . vandenõulaste sepitsetud. Ja sein ise oli ka andekas: tundus raudne,…
-
Panteoni lagi on betoonist – ehitusainest, mida roomlased tundsid, ent mis pärast Rooma riigi langust unustati sootumaks. Panteoni laes on ringikujuline auk. Küllap selleks, et valgustada hiiglaslikuna tunduvat ruumi. Kuid hiljuti tuldi välja hüpoteesiga, et see auk laes tegi Panteonist omapärase hiiglasliku päikesekella. Kindlasti hoidis too auk kokku betooni, nõrgestamata koorikut kuigivõrd. Tavaliselt räägitaksegi Panteoni betoonkatusest. Miks aga unustatakse akustika? Panteonis on sammudelgi kummaline kaja, eriti…
-
1. ja 2. aprillil esitavad Rootsi Raadio koor ja Stockholmi Saksofonikvartett Tõnu Kaljuste juhatusel Berwaldi hallis kuueosalise teose „Hümnid Läänerannikult”. Selles kavas on mitu populaarset pala, ka Veljo Tormise „Raua needmine”. Kirjutamise idee Stockholmi jaoks andiski Kaljuste, käisin selleks muusikamuuseumi Cyrillus Kreegi fondis uurimas ta Noarootsist, Vormsist jm kogutud rannarootslaste vaimulikke rahvaviise. Suurt abi sain ka Sofia Joonsilt ning ta uuest raamatust „Eestirootsi rahvakoraalid”. Nii on…
