-
Kontserdi avanumbriks oli Arvo Pärdi 1977. aastal loodud miniatuur „Variatsioonid Arinuška tervenemise puhul” Diana Liivi kaunikõlalises ja lummavas esituses. Väga hästi haakusid sellega sopran Kai Kallastu lauldud Veljo Tormise kolm miniatuurset vokaaltsüklit: „Neli kildu” (1955), mis on loodud üliõpilaspäevil Moskva konservatooriumis, põhinevad Juhan Liivi luulel, samuti nagu ka vokaaltsükkel „Kolm lille” (1960), ning Aleksander Suumani kaunitele ja poeetilistele tekstidele on Tormis loonud tsükli „Kimbuke tähti” (1963).…
-
Tunnine kava täissaalile kulges ühes emotsionaalses võtmes. Siin peegeldus helides kaamose aeg, hingede aeg, hetked maapealse elu möödapääsmatut kaduvust meenutades. Heinrich Schütz ehk Henricus Sagittarius suri muide 6. novembril Dresdenis, nii et sellegi faktiga ulatuvad muusikaõhtu ajalised seosed sajandite taha. Schütz oli komponist, kes aastatel 1609–1612 õppis Veneetsias Giovanni Gabrieli juures. Teisel korral, 1628. aastal, võttis ta pika sõidu ette tutvumaks itaalia ooperiga (Gabrieli siis enam…
-
Pärdi „Pari intervallo” („Võrdsel kaugusel”, 1976), kontserdi avateos, ei jätnud saali küll ühtki helideta hetke, kuid muusika väga lihtne harmoonia ja aeglane kulgemine tekitas iga harfil tõmmatud noodi vahele mõtestatud aegruumi. Igal helil oli suur kaal ja teos mõjus kui rahulik vaade üle lõputute lumeväljade.
Pealkiri kirjeldab ühelt poolt teose loomisel kasutatud kompositsioonivõtet, kuid ühtib ka toodud paralleeliga lumeväljast, kus silmapiir on justkui ühekaugusel, ükskõik mis suunas…
-
Kantšeli loomingulist käekirja võib üldiselt iseloomustada kui väga dramaatilist, kohati traagilistki, samas ka kui vaimset ja ülimalt kontrastirohket väljenduslaadi. Tema teostes on tihtilugu kõrvuti nii plahvatuslikud, purustava jõuga kulminatsioonid kui ülivaikne kõlaline tardumine kuhugi olematuse piirile, nii kurjakuulutavalt haamerdavad rütmid kui tundeline, habras meloodilisus. Tema muusikas võib korraga kuulda selliseid vastandeid nagu ülimalt lakoonilised, vaid kahe-kolmenoodilised minimalistlikud motiivid ning ülitihedad ja monoliitsed, äiksemürinana rulluvad orkestrimassiivid. Lisaks…
-
Kui XIX sajandil toodi Donizetti ja Bellini oopereid publiku ette enam-vähem võrdselt (seda ka Tallinna saksa teatris Laial tänaval), siis tänapäeval on Bellini muusika jäänud rohkem helisalvestuste ja kontsertettekannete valda. Ent vaimustunud imetlust pälvib ta endiselt. Ka meie ooperinautlejate meeli ülendas võimalus kuulda Bellinit peaaegu et koduste jõududega: Estonia esitas 11. novembril Estonia kontserdisaalis Bellini ooperi „I Capuleti e i Montecchi” Risto Joosti dirigeerimisel, Romeo ja…
-
Soovides mitte juhinduda oma valikus ja otsustes üksnes raamatu- ning Interneti-„tarkustest”, otsustasime enne ka Korea teema juurde pöördumist käia asjaga tutvumas nii Lõuna- kui Põhja-Koreas. Nende reiside tulemus ongi 14. – 15. novembrini Tallinnas aset leidev Korea programm, mis koosneb kahele õhtule koondatud muusikatantsuetendustest, meistrikursustest ja Korea kultuuri tutvustavast loengust. Kava märksõnad on: šamanism, budism, mungad, matused ja moderntants.
Pühapäeval Vene teatris pakutav muusika ja tantsuprogramm kannab…
-
Eelloost
Eesti Kitarriselts loodi 1993. aastal Heiki Mätliku eestvedamisel. Kitarriõpetajate aastaseminari eelkäijaks võib pidada samal initsiatiivil peetud kitarriõpetajate kogunemisi Tallinnas. Mätlik algatas ka esimesed üle-eestilised kitarrimuusika päevad, millest sai Eesti esimese kitarrifestivali „Fiesta de la guitarra” kasvupinnas. Aastatel 1995–2003 oli seltsi juhiks varalahkunud Kuldar Kudu, Elleri-nimelise muusikakooli kitarriõpetaja, kes korraldas koos Peep Petersoniga 1997. aastal Pühajärvel kitarriseltsi esimese aastaseminari. Samal aastal külastas Eestit ka Patricio Zeoli…
-
„Tulelaul”, Eesti Rahvusmeeskoor, 2010.
Eesti Rahvusmeeskoor on üks juhtivaid Eesti koorimuusika salvestajaid ja andnud välja kümneid plaate. Arvestatava osa sellest varamust moodustab Tormise looming, aga ka Ernesaksa, Mägi, Tubina, Vähi, Eespere, Tulevi jt oma. Sealjuures on enamiku plaadistusi algatanud RAMi kunstiline juht Ants Soots, kes on teinud ka teoste valiku. Soots pole mitte ainult musikaalne ja väljendusrikka käega dirigent, vaid ta toimetab muusikas ka äärmise süvenemise ja…
-
Eks Rannapi muusika ole ju tuntud publikumagnet: enne kontserti tungles rahvamass nii pikas piletisabas, et see ulatus kiriku ukselt lausa poole Vabaduse platsini. Ja kõigile huvilistele kirikus istekohti ei jagunudki. Kui „Hingelindude” kompositsioonilisest ülesehitusest rääkida, siis žanrimääratluselt on see pigem ulatuslik laulutsükkel kui kantaat või oratoorium, kuna koosneb 36 laulust koorile ja/või solistile. Äsjasel kontserdil kõlas siiski vaid 20 laulu, mis oli paras valik umbes tunniseks…
-
Ebakindel Vanessa Wagner ja veenev Jevgeni Sudbin
Avakontserdil esines prantsuse pianist Vanessa Wagner, kes esitas Schuberti ja Chopini loomingut. Kui festivali puhul miski üldse pettumuse valmistas, siis just avakontsert, mis mõjus kahvatuna. Pidulikkust vähendas seegi, et festivali avaõhtu ei kulgenud orkestri saatel, nagu eelmistel aastatel tavaks saanud. Wagner valdas instrumenti, ent tema mängu varjutas ebakindlus, millest andsid tunnistust noodiraamatud klaverinurgal, mida ta küll otseselt ei kasutanud.…
