-
Valdavalt on Aleksandra Juozapėnaitė-Eesmaa eelistanud plaadivalikus prantsuse muusikat. Miks ka mitte, kui õpingute aeg Pariisis avaldas mõju Raveli, Debussy ja Messiaeni teoste interpretatsiooni kujunemisele, isegi mingil määral ka veel Albénize kavvavõtmisele, nagu lugeda Kristel Pappeli põhjalikust eessõnast plaadile. On veidi kahju, et kuigi pianisti juured on Leedus, pole plaatidel ainustki leedu autori klaveriteost. Seevastu leidub rikkalikus galeriis küll kaalukas eesti suurteos Elleri Sonaadi näol, lugupidamisavaldus maale,…
-
Loomulikult käis Pipi vaimustusega kaasas Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe vinüülplaat „Väiksed nipid”, mille ribadeks kulunud kate näib nüüd värske pilguga vaadates täitsa stiilne. Tõsi, kuigi lavastust mul tollal näha ei õnnestunudki, sai Karisma lauldud Pipi mulle nii kalliks, et olin uuslavastuse suhtes kaunis skeptiline. Reklaami-Pipi tundus plakatitel lihtsalt liiga nunnu ja YouTube’ist kuulatud Merit Männiste pisut lapselik. Selle taustal poleks uskunudki, et uues Pipis on…
-
Ja siis äkki, aastal 1963, esitas Rolf Uusväli Estonia uuel orelil Edgar Arro „Viis kontrasti”, kus moodsast faktuurist kumasid selgesti välja rahvaviiside elemendid. See oli nagu võtmeks kõigele järgnevale, sest järgnesidki samas laadis väikevormid, kuni ajavahemikus 1968–1978 ka kuus vihikut (kokku 57 pala) „Eesti rahvaviise”, mida võib tervikus kõhklusteta lugeda helilooja kaalukamaks tööks üldse. Siinkohal märkigem, et tänu Tallinna orelifestivalidele on neid miniatuure peokaupa mänginud mitmed…
-
Salvestise juhatab sisse Andres Uibo „Bach im Spiegel / Bach In The Mirror” („Bach peeglis”, 2005). Juba pealkiri teeb otsese vihje ühele Pärdi teosele („Spiegel im Spiegel”). Teos ongi kui austusavaldus Johann Sebastian Bachi ja Arvo Pärdi loomingule: selles on aimatavaid elemente Pärdi „Fratres’est”, aga ka tsitaate Bachi Fuugakunstist ja d-moll tšellosüidist (Menuett I). Autor on tsitaadid põiminud muusikaliste mõtetega tšellol, oreli arpedžode ja koraalse juhtmeloodiaga…
-
Riccardo Muti võitis Birgit Nilssoni preemia
Neljakordne Grammy laureaat (neist kaks tänavu) dirigent Riccardo Muti on väärinud „erilise panuse ja mõju eest muusikamaailmas” Birgit Nilssoni preemia. Lauljale või dirigendile mõeldud auhinna suurus on miljon dollarit, see anti välja teist korda. 69aastane maestro teatas, et on sügavalt liigutatud sellise tunnustuse üle. Olnud aastatel 1986–2005 Milano La Scala peadirigent, on Muti sellest hooajast Chicago SO muusikadirektor. Preemia esimene laureaat…
-
11. märtsi kontsert oli ka muusikutele eriline, sest nii suurt auditooriumit vaevalt et triol on varem olnud: Klassikaraadio vahendusel said Euroopa muusikasõbrad nädala jooksul sarjas „Tallinn – kultuuripealinn 2011” kuulata kümmet kontserti eesti muusikaga, üks neist oligi Kadri Vooranna trio esinemine NO99 džässiklubis. Kuna tegemist oli eesti väärtluulele loodud kavaga, siis tutvustas lauljatar lugude temaatikat heas inglise keeles, tundes end seejuures vabalt ja sundimatult – tema…
-
Lauljatari ja tema suhteid Eesti muusikakultuuriga meenutasid muusikaakadeemia saalis pianist Ivari Ilja, kes oli aastatel 1980–1994 Arhipova sagedaseks kammerkavade partneriks maailmalavadel, sopran Anu Kaal, kes rääkis Arhipova siirast ja südamlikust toetusest pärast meie lauljatari Glinka konkursi võitu 1968. aastal Kiievis ning tema abist pääsemisel kaks aastat hiljem Itaaliasse La Scala ooperikooli. Lavastaja Arne Mikk meenutas vene lauljatari seoses meie Georg Otsa päevadega, kuhu Nõukogude Liidu noorte…
-
Marko Martinilt Franz Schuberti Eksprompt Ges-duur op. 90 nr 3, mida oleme sageli pidanud kuulama monotoonsena, saime aga seekord kuulda varjundirikka ja mitmemõttelisena. Meloodia loogiline kulgemine mõjus kaunilt ja veenvalt. Vastukaaluks hiilgas Martin oma artistliku tulevärgiga Verdi-Liszti kontsertparafraasis „Rigoletto”, kus oli sära, kantileeni, graatsiat ja muljetavaldavat virtuoossust. Age Juurikas tõi seekord esile vähe mängitud versiooni Sergei Rahmaninovi Serenaadist op. 3. See on rikas huvitavatest siia-sinna lisatud…
-
René Eespere selgitab kavalehel, et tal on olnud võimalik pika aja jooksul jälgida oma „Metsluikede” saatust ja seda muusikat kohendada. Ta vihjab, et seegi pole ehk muusikali viimane tulemine. Kindlasti mitte, sest teosel on statsionaarlavastuse haaret nii lavaliste võimaluste kui muusika poolest. Sellele juhib tähelepanu kas või sümfooniaorkestri piiramatute võimaluste kasutamine partituuris. Anderseni „Metsluiged” on muinasjutu kohta küllaltki komplitseeritud tegevustikuga ja heliloojal pole lihtne süžee keerdkäike…
-
Vastuolulise isiksuse, kuid vaieldamatult koloriitse teatrijuhi Kaarel Irdi kunagi välja võideldud kombinaatteater suhteliselt väikeses linnas nagu Tartu on kindlasti ainuvõimalik variant, kui silmas pidada majanduslikku ökonoomsust. Tugeva draamatrupi ja rahvusvahelise koosseisuga balletirühmaga ühises katlas keemine lisab sageli etenduste kvaliteedile nii mõnedki temperatuurikraadid juurde. Ooperi ja muusikali kooslus on isegi Pariisi Théâtre du Châtelet’ eksistentsi leevendaja. Kui vaadata Vanemuise mängukava, siis ilmneb üks ooperilauljate seisukohalt küllaltki kurb…
