-
Paraku Tallinnas sellised võimalused puuduvad. 19 aasta jooksul on „Oriendi” pealavaks olnud Estonia kontserdisaal. See on meie esindussaal koos professionaalse personali ja paljude muude voorustega. Ometi on sel paigal tugev sümfooniline-filharmoonilineakadeemiline mekk man. Lootuses, et looduslikku keskkonda püstitatud telk-kontserdisaali õhustik on neutraalsem, viisime festivali n-ö katseks üle loomaaeda. Siin ei puudu ka seos kõrgmägedega, sest kontserditelk paikneb loomaaia alpinaariumi läheduses.
-
Esimest korda on kavas filmiprogramm.
Filmiprogramm kannab maailmaküla ideed vahest kõige paremini. Ma usun, et need filmid peaksid puudutama iga inimest ja andma midagi juurde maailmahariduse plaanis. Kas sealt just sellise esteetilise elamuse saab nagu kontserdil, on iseasi, aga asjade üle järele mõtlema paneb kindlasti. Programmis leidub puhtalt muusikale keskendunud linateoseid, kuid ka filme kultuuride võimest ellu jääda ja sellega seotud ohtudest. Näiteks on kavas film Joan Baezi…
-
„Musexpo” üheks peamiseks märksõnaks on „eksklusiivsus”, just see meelitab kohale maailma muusikatööstuse tipud ja teeb kogu programmi osalejatele ahvatlevaks. Messi avaüritus toimus LA eksklusiivseima hotelli avatud rõdul ja kõik messipäevad lõppesid sponsorite korraldatud õhtusöökide või kokteiliõhtutega, kus osalejad said vahetus keskkonnas kontakte sõlmida ja kogemusi vahetada. Välise luksuse taga on tegelikult selge äriline kaalutlus: asjasse pühendatud teavad, et suurem osa tehinguid saab alguse just vabas atmosfääris…
-
Jõuline avaldus. Tunnistan oma positiivset üllatust, sest arvasin, et praegu on kõik otsad veel lahti. Aga teie lööte lauda trükivalmis bukleti oma sarju ja lisaks koos Eesti Kontserdiga kavandatava töökava . . . . Ja inetu naakluski umbes aasta eest välja kuulutatud peadirigendi ümber on samuti unustusse määratud?
Mitu korda tagasi ei tulda – läheme edasi sealt, kus asi pooleli jäi. Me tahame teha tööd ja Neeme Järvil tuleb palju…
-
Algselt pidi kontserdi teises pooles soleerima juubilar (Eespere „Cantus III”, Beethoveni Viiulikontsert), kelle haigestumine tõi kavva viimasel hetkel suuri muudatusi. Beethoveni Viiulikontserdi op. 61 esitas Anna-Liisa Bezrodny, keda omakorda asendas Bachi Kontserdis D-duur kolmele viiulile BWV1064 (esiettekanne Eestis) Andrus Haava ja Ruth Haava kõrval Ivi Ots. René Eespere teose „Cantus III” esiettekande teostas aga Bruno Vidal Moreno Hispaaniast. Kogu kavast jäi enim meelde kontserdi lõpetanud Beethoven.…
-
Festivali statuudis on kirjas, et ollakse avatud kõikvõimalikele kontseptsioonilistele ja tehnoloogistele uuendustele, säilitades sideme vana ja uue vahel. Aastate jooksul on see põhimõte avaldunud väga mitmel moel. Esinejate hulgas on alati olnud vägagi tasemel särasilmseid ja energiast pulbitsevaid noori bände (Punt, Mehepojad, Sõõriku, Dialekt) ja südantsoojendavaid mõnusa sõpruskonnana tegutsevaid harrastusansambleid (Piccolo, Marjulise), kes kõik on võtnud festivalil osalemist äärmiselt tõsiselt. Peamiselt teise poolde jäi aga esinejate…
-
Teine põhjus võis seisneda selles, et lugude helikeel, iseenesest küll ilus ja selge põhjamaineeuroopalik, oli (mõne erandiga) küllalt „hedonistlik” ja vastuoluvaba, paiguti lausa lounge’ilik (tiheda struktuuriga mažoorsed kooskõlad ja nendel põhinevad liikumised) – siit mõni samm edasi oleksid juba Sõnajalad. Kristluses on ju keskseks elemendiks küll rõõmusõnum ja lunastus, kuid vähemalt teoloogilisest perspektiivist on ühtlasi tegemist kannatusereligiooniga, leidub sisepingeid lõpliku ja lõpmatu vahel jne. Sel kontserdil ei…
-
„Maria Stuarda” on ajalooline ooper. Kuidas seda lavastada?
Donizetti ooper tugineb Inglismaa kuninganna Elizabeth I ja Šoti kuninganna Mary Stuarti kohtumisele, mida pole tegelikult olnud. Seega pole ajalooline korrektsus siin tähtis. Laval on muidugi ajaloolised kostüümid, kuid asi on muus. Ooperi aluseks on Schilleri näidend. Schilleril oli idee näidata ajastu poliitikat, Donizettit jällegi poliitika absoluutselt ei huvitanud. Ma arvan, et kogu selle loo saab taandada kolmele isikule:…
-
Sirp: Mida Joachim Herzi raamatukogu endast kujutab, kellele võiks see huvi pakkuda?
Kristel Pappel: Esimene oluline valdkond on kahtlemata muusika ja muusikateater, siin on skaala väga lai, alustades klassikalisest saksa muusikateooriast ja -ajaloost (Riemann, Schering, Adler jt) ning lõpetades uusimate muusikateatri uuringuga (peamiselt Berliini ja Müncheni koolkonnalt). Sinna vahepeale mahub väga väärtuslik Wagnerikirjandus – raamatud, mis Eestis valdavalt puuduvad, aga mis on tänapäeva Wagneritõlgenduste aluseks –, samuti Mozarti-,…
-
Eesti muusika kõlab Peterburis, Minskis ja Kiievis
Eesti Kontserdi korraldatud Balti festival Peterburi Jaani kirikus on toonud meile tagasi eemalejäänud kuulajaid. Veljo Tormise sündmuslikul 7. IV autoriõhtul ETV tütarlastekoorilt Aarne Saluveere juhatusel viibis helilooja kohal, enne olid tal kohtumised Peterburi konservatooriumis. Kavas „Lauliku lapsepõli”, „On hilissuvi”, „Kanarbik”, „Talvehommik, „Tuisk”, „Sampo tagumine”, „Raua needmine”, „Laulusild”, „Ringmängulaul”; vahele kõlas veel Urmas Sisaski „Veni creator spiritus”. 14. IV laulis…
