-
Triot esitasid Tallinnas Marten Altrov (klarnet), Margus Uus (tšello) ja Liisa Hirsch (klaver). Need noorema põlvkonna muusikud on end juba kontserdisaalides näidanud. Marten Altrov, kes lõpetas äsja Otsa-nimelise Tallinna muusikakooli ja osales 2010. aasta „Con brio” eelvoorus, on silma hakanud musikaalsuse ja hea toonitunnetusega. Tundub, et tegemist on sihikindla ning avatud muusikuga. Margus Uus, kelle põhitöö seondub ER SOga, on osalenud mitmes muusikalises koosluses. Uus on…
-
Kultuuriakadeemia programmi eesmärk pole kasvatada neid, kes hakkaksid produtsentidena uusi Von Krahle või NYYD Ensemble’eid vedama, küll aga seal tööle. Programmi on kõvasti praktikat integreeritud ja „valmima” peaks meie teatritele ning kontserdikorraldajatele administraatorid, lavamänedžerid, toimetajad, turundusmeeskondade liikmed jt. Oluline on märkida, et juba on ka neid, kes on haridusteed magistriõppes jätkanud. Sotsiaalteaduse magistrikraadi saavad need, kes läbivad kultuurikorralduse kaheaastase programmi Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas, seda ainult avatud…
-
„Monoloogide” nimetamine kolmeks mini- ja mono-ooperiks on väga täpne määratlus: tunniajaline programm koosnes „Andrese monoloogidest”, „Tiina monoloogidest” ja „Arno monoloogidest”, mis järgnesid üksteisele vaheajata. Kompaktseks tegid kõnealuse muusikaetenduse ka proportsioonid, kuna iga mini(mono)ooperi pikkuseks oli ca 20 minutit.
Samas tuleb leppida tõsiasjaga, et monoooper (ja iga monoetendus üldse) on võrdlemisi kapriisne žanr. Kuna ühe tegelasega lavastuses ei saa kujuneda kuigivõrd aktiivset lavategevust, siis on põhirõhk mõistagi tekstil,…
-
Festival, mis sai Niguliste orelinädalana alguse 1987. aastal, koondas juubelihõngulisena veerandsajandi vältel kõlanud parimad kontserdikavad ning esinejad. Toreda üllatusena oli kohal kolm organisti, kes mängisid soolokava ka esimesel korral: Aleksei Šmitov, Eduard Oganesjan ja Andres Uibo, kes on olnud algusest peale festivali kunstiline juht ja organisaator. Kolm n-ö algkoosseisus mänginud meistrit on vahepeal lahkunud igavikku: Rolf Uusväli, Hugo Lepnurm ja Oleg Jantšenko. Aastal 1990 sai festival…
-
Teised tähtsamad tegelased põlvitavad Parsifali ees ning too õnnistab Graaliga nii neid kui ka kogu Graali rüütelkonda. Võib arvata, kuidas Wagneri vaimusilmas juba mõni tuvikujuline rekvisiit lava kohal laperdas ja ringe tegi ja Wagneri loodetud pühalikkust häiris. Mis aga kindel – ta kartis, et lauljad ei mõista rollide keerukust ja nende väljendus ei ole vajalikul määral veenev. Pärast ligi 50 aastat teatripraktikat tundis Wagner järsku jõuetust…
-
Seda, kuidas trummide seljas ratsutavad šamaanid, on lihtne ette kujutada, aga kuidas kakskümmend tuhat festivalikülalist maast õhku tõsta, mõistavad vist ainult selle festivali korraldajad, sest aasta-aastalt tuleb neil programmi kokkupanek üha täiuslikumalt välja. Olulisim selle kirju ja paljude esinejatega muusikapidustuse puhul on terviklikkus. Rütmi ja pulsi teema sisse oleks mahtunud igasuguseid trummipõristajaid, ent ei mindud libedat teed, sest tõepoolest, rütmid ja pulsid ei teki ainult rütmiinstrumentidest,…
-
On selge, et rütm on midagi pärimusmuusikale üdini keskset. Ja mitte ainult pärimusmuusikale. Just rütm kannab endas ürgset inimlikku alget, mis avaldub vajaduses maailma struktureerida või tehnilisemalt öeldes – rütmiseerida. Huizinga rõhutab oma „Mängivas inimeses” rütmi keskset rolli mängu kui inimvaimu ühe keskse kategooria toimemehhanismis. Rütmita kaotaks maailm oma piirid, oma sidususe, valguks laiali. Võib-olla on rütm midagi inimeksistentsi seisukohalt niivõrd keskset ja olulist, et sellest…
-
Põhilise selle kohta on Mari Tammar (PM 5. VIII ) juba ära öelnud: kõnealused arutelud, isegi kui need ei ole ajendatud silmanähtavalt labasest huvist teenida sopaloopimise pealt tähelepanu, on võhiklikud, kuna need ei puudutata minimaalseltki festivali(de) sisulist arengut ja programmi. Paraku jääb folk tõsiste muusikatoimetajate fookusest välja, kuna sest räägitavat niigi palju ja folgi kajastused piirduvadki ülekohtuselt üha enam glamuursopaga. See on heidutanud ka korraldajaid, kes …
-
Kui Pärnu Linnaorkestrit meenutasid, siis paralleel on seegi, et Tallinna Filharmooniagi kasvas 1990ndate algul Urmas Kõivu eestvedamisel välja ühest orkestrist – puhkpilliorkestrist Tallinn. Juba terve hooaja filharmooniat juhtinud, võid ilmselt lühidalt välja tuua, mida see asutus endast praegu kujutab. Kindlasti mitte üht orkestrit?
Tallinna Kammerorkester on ikka väga oluline Tallinna Filharmoonia (TF) töös. Ja on üsna oluline, et kammerorkester oma kvaliteedis (praegu küll väiksemas kvantiteedis) tegutseks, rikastaks…
-
Pärnu festivalil oli erineva raskusastmega õpitube kokku üheksa: „Kreegi Reekviem” (Tõnu Kaljuste), „Koorimuusika ja liikumine” (Ana María Raga, Venezuela), „Ooperikoorid” (Jean-Marie Puissant, Prantsusmaa), „Vokaaljazz” (Michele Weir, USA), „Eesti filmi- ja muusikalimuusika” (Aarne Saluveer), „Veemuusika” (Maud Hamon-Loisance Prantsusmaalt ja Basilio Duque Astúlez Hispaaniast), „Aafrika muusika” (Ken Wakia, Kenya) ja „Muusikalikoorid” (Panda van Proosdij ja Hans Cassa, Holland). Kokku registreerus ligi 1000 last ja noort Belgiast, Hispaaniast, Prantsusmaalt,…
