-
E STuudio kammerkoori kogu olemus on korrektne, küllalt selge faktuuriga. Võib-olla vokaal on natuke kitsakõlaline, naturaalsevõitu. See piirab võimekust: koor läheb ruttu pingesse ning siis juba kannatabki nii esituse hääleline kui ka ettekandeline külg. Omamoodi vapper tegu oli Tõnu Kõrvitsa „Minu hing, oh ole rõõmus” kavvavõtmine – ja sellega hakkamasaamine: Kõrvitsa teosest oli koor rohkemgi üle kui mõnest teisest. Veel kord, kogu nende kava oli korrektne,…
-
Veel sel nädalavahetusel, 21. ja 22. IV ning 31. V etendatakse Mustpeade majas Puškini tragöödiat „Mozart & Salieri. Üle-euroopaline kuulujutt”, millega Tallinna Filharmoonia avab sarja „Püha Mauritiuse teatriõhtud”.
Miks hakkab üks kontserdiorganisatsioon äkki teatrit tegema?
Tallinna Filharmoonia direktor Marko Lõhmus: Mustpeade maja ümber on teatrit olnud juba hea mitu aastat, autorid anonüümsed ning ennustusi draama lõpu osas nii- ja naasuguseid. Eelmisel sügisel Tallinna Filharmoonia meeskonna ja kammerorkestriga Pika…
-
Kava koostamisel oli lähtutud õigest aspektist: kuna juubilar oli üle-eelmisel õhtu laulnud Tšaikovski „Padaemanda” dramatismi tulvil Liisa rolli, mis kindlasti nõudis üle aastate suurt energiaannust, andis ta nüüd võimaluse noortel end suurel laval ja rohke auditooriumi ees proovile panna.
Kuna lauljatar on rääkinud (portreesaade Klassikaraadios 15. IV), kui rohkearvuline on olnud tema õpetajate nimekiri, siis koosneb ka tema praegune õpilaskond kirevast seltskonnast: siin on Elleri ja Otsa…
-
Kuid ka autori ja autorite isepära mõjub. Sofi Oksase pärandusena on teoses väga tugev naiste liin ja tundsin, et minul ei ole vaja seda enam ei libretistina ega heliloojana võimendada. Selgelt esmajärguliseks peateemaks ooperis tõusis aga selle kahju teke ja kustutamine, kahju, mida me kõik, kes me vajusime kommunismi alla (mitte üksnes eestlased), ise endile tegime.
Ning ka sellele järgnevad tuletised: mis sellest meisse alles on jäänud,…
-
Kontserdi barokipool algas Arcangelo Corelli Concerto Grosso’ga F-duur op. 6 nr 2. Tore, et Corellit ka veel mängitakse. Arvan, et viimati kuulsin seda teost vist 1998. aasta varajase ja uue muusika festivalil Grindenko esituses. Pean Corelli teoseid vähemalt sama väärtuslikuks kui Vivaldi omi ja olen alati vastuvõtlik nende esitusele. Seekordne esitus oli kohati ehk liiga püüdlik, kuigi see ei seganud nautimast. Järgnesid Vivaldi Kontsert kahele viiulile…
-
Mul on väga hea meel, et praegu on tulnud kokku väga võimas koosseis, mitte ainult bassimängijate, vaid ka heliloojate poolest. Peedu Kass on samuti väga võimekas noor helilooja, Eesti muusika päevadeks kirjutas lausa teose sümfooniaorkestrile. Nii et sellisest koosseisust võiks ju midagi väga uhket tulla.
Ja kuna mina olen paadunud vana kooli hard rock’i fänn, siis mul on soov proovida ühendada jazziklassikat ja rokki, viia kaks lugu…
-
Samas vaimus kõlas ka Alo Mattiiseni Sonaat tšellole ja klaverile. Teadaolevalt on see üks väheseid teoseid, millega helilooja ise olevat tõsiselt rahule jäänud. Teos on mitmepalgeline: optimistlik rütmikus, kõlavärvid ja meeleolud ning kohati grotesksedki intonatsoonid on põimitud kauni lüürilise klaveriteemaga. Diana Liivi ja Leho Karini esituses mõjus sonaat värske ja narratiivsena, kindlasti sooviksin seda sonaati kontsertidel sagedamini kuulda.
Kontserdi lõpetas Artur Uritamme Klaveritrio. Pärnus tegutsenud helilooja sattus…
-
Tean, et Janáčeki missa on saanud suure tunnustuse kõrval ka kõvasti kriitikat: näiteks olevat tema kirikuslaavi keele kasutus võhiklik ja ta ei pea kinni kanoonilisest missatekstist. Ka rõhutatakse ikka seda, et Janáček oli agnostik ja teosest on leitud paganlikke jooni. Kuid „Au” ajal mõtlesin mina hoopis, et küll tahaks seda teost kuulda ühes võimsas katoliku katedraalis, mis laseks missa sügaval religioossusel palju paremini maksvusele pääseda kui…
-
Kavva oli võetud ka meie klassikute Cyrillius Kreegi ja Villem Kapi teoseid. Kreegi „Süidist Võru viisidest” (1955) esitati kolm osa. „Lepiku Aadu õitsilugu” ja „Labajala valss” olid olemuselt lihtsakoelised ja rahvalikud, mõjumata Estica esituses liiglihtsa või simmanlikuna – interpretatsioonis oli rõõmsameelsus ja soojus ühendatud akadeemiliselt lugupidava suhtumisega Kreegi muusikasse.
Kava raskuspunktiks võib pidada Kuldar Singi Puhkpillikvintetti (1965), mis on äärmiselt põnev ja vaimukas teos, lausa eredate ja…
-
Retsitatiivides kõlavale evangeeliumi tekstile lisas Bach aariate ja koraalide näol sisulisi kommentaare eri vaatepunktidest. Kui suurvormide hiljutisteks ettekanneteks (Händeli „Saul”, Mozarti „Reekviem”) palgati EFKs ikka välissoliste, siis seekord rakendati aariates eranditult oma jõude. Peab märkima, et „Johannese passiooni” soolonumbrid on äärmiselt keerukad ning olid paras pähkel ja närvide proovilepanek kõigile solistidele. Mitme esineja puhul võis täheldada liigset närvitsemist, mis ei tulnud muusikalise sõnumi edasiandmisele alati kasuks.…
