Oleme harjunud, et Arvo Pärdi muusikat esitatakse, kuulatakse, armastatakse (või siis ka mitte – aga ei jääda ükskõikseks). Ent selles paljususes ja laias levikus on vahel erilised hetked, mis lähenevad võimalikule absoluudile, ühendades paiga atmosfääri, teose, esituse ja publiku vastuvõtu. Mõnikord on üks niisuguseid hiiglaslikke hetki terve kontsert, nagu oli 13. oktoobril Müncheni kuningalossi kuulsas Heraklese saalis, kui esitati Saksamaa esiettekandes mitmeid Pärdi teoseid, peamiselt tema…
Kust kõik algas? Selle kontserdireisi puhul võiks ju arvata, et mõne segaste eesmärkidega arendusasutuse jõupingutustest, aga võta näpust. Idee sündis hoopis tänu eelmise aasta kultuuripealinna staatusele, siiski mitte Tallinna, vaid Turu omale. Nimelt andis eelmisel aastal Turu programmis Eesti Filharmoonia Kammerkoor Pärdi muusikaga kontserdi, kusjuures saalis viibis ka Mehhiko suursaadik Agustín Gutiérrez Canet. Sattunud vaimustusse nii muusikast kui ka selle esitusest, algatas ta kultuuridiplomaatilise kiirpartii, kus…
Olari Eltsi sügis 2012
Kui noor maestro ise ütleb, et kontsert „läks enam kui menukalt”, on ta tõesti saanud nautida märgatavat edu nii põhja- kui lõunanaabrite publiku ees Helsingis ja Riias, äsja ka USAs ning sai kodustki aastaauhinna. Sügis on Olari Eltsile väljakutserikas: ta avas Helsingi LO hooaja 5.- 6. IX (kavas ka kaks Takemitsu teost), juhatas Trondheimis Saariaho Klarnetikontserti Kari Kriikkuga solistina, tegi HLOga teisegi…
Samal õhtul oli Jõhvi kontserdimajas külaliseks Novosibirski Sümfooniaorkester koos oma peadirigendiga aastast 2007 Gintaras Rinkevičiusega. Rahmaninovi loominguga sisustatud kavas oli solistiks leedu päritolu Moskva pianist Lukas Geniušas (sünd 1990). Geniušasel on mitmeid rahvusvaheliste konkursside auhindu, millest olulisimaks tuleb lugeda hõbemedalit 2010. aasta Chopini konkursilt Varssavis. Novosibirski SO on asutatud 1956. aastal, asutajaks ja esimeseks peadirigendiks omal ajal meilgi regulaarselt gastroleerinud Arnold Katz (1924–2007). Orkester on komplekteeritud…
Põnev on lugemine õpingutest Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias. Kogu see osa Heljo Sepa eluteest on ehk vanemale generatsioonile mingil määral tuttav, kuid sellegipoolest on värskendav sellest lugeda asjaosalise enese värvikas kirjelduses. Võib olla kindel, et noorematele põlvedele on selle teadasaamine suur uudis.
Raamatu südamikus on põhjalikult esitatud Elleri „Kodumaise viisi” saamise ja kujunemise lugu.
Paratamatult on raamatus kajastamist leidnud ÜK(b)P Keskkomitee otsus 1948. aasta 10. veebruarist V. Muradeli ooperi…
Paistis, et veidi hädas oldi paladega tsüklist „Kolmteist klaveripala eesti motiividel” ja „Kuus pala klaverile”, kus ei tabatud alati märki. Kantileensed palad nagu „Õhtulaul”, „Kodumaine viis”, „Alla ballata” olid küll polüfooniliselt hoolikalt läbi kuulatud, kuid lõivu maksti laulvusele. Kuulsime mitmeid häid „Kelli”. See pala nõuab head kõlakultuuri ja proportsioonitunnet. Elleri teoste kõrval saime kuulda rida ilusaid õnnestumisi klassikast nagu Haydni Sonaadi cis-moll ja Es-duur I osa…
Siiski ei saa mööda muusikalise keskkonna enda muutumistest, mis XX sajandil ja eriti viimastel aastakümnetel on olnud nii totaalne, et selle mõtestamise vajadus valgub suhteliselt konservatiivsesse muusikateadusesse lausa uksest ja aknast, mitte ainult naaberdistsipliinide kaudu. Praegu on igal soovijal ligipääs kaugete kultuuride muusikale arvutikliki kaugusel ja mitmete muusikaliste subkultuuride eksistents ühes ja samas kultuuriruumis tõsiasi, millest mööda ei pääse. Lugesin just huvitavat artiklit klassikalise muusika parodeerijatest…
Konverentsi korraldasid Leedu muusika- ja teatriakadeemia ning Leedu heliloojate liit koostöös Leedu muusika info- ja kirjastuskeskusega. Heliloojate liidu juurde kuulub küll muusikateaduse sektsioon, kuid iseseisvat muusikateaduse seltsi või ühingut leedulastel ei ole. See on põhjus, miks hulk teadusüritusi korraldatakse kahasse just info- ja kirjastuskeskusega. Kuna aga keskuse ülesandeks on peamiselt ja õigustatult leedu muusika propageerimine ja mitte teaduslik käsitlus, võib see jätta ettevõtmistele oma jälje, nagu…
Siin tuleb esile üks huvitav trend: kui veel viis aastat tagasi oli üsna levinud muusika (illegaalne) allalaadimine, siis viimastel aastatel on see väga tugevalt asendunud „striimingu” ehk internetis kuulamise-vaatamisega. Noorem põlvkond on aru saanud, et muusika on niikuinii alati ja igal…
Vahemärkusena peab lisama, et ansamblil enesel ei ole eesmärki olla väljakutsuv ja novaatorlik ega ka ajaliselt piiritleda muusikat nüüdis- ja mittenüüdismuusikaks, vaid lihtsalt vahendada elamuslikku, ausat ja head muusikat. See leiab kinnitust plaadil esitatavaid teoseid kuulates. Globaliseeruvas infotulvast mürisevas maailmas nõuab väärtusliku ja korrastatud info leidmine ja valimine teatavat pingutust. Resonabilise plaadil kõlav muusika suunab kuulaja juba esimese, Jüri Reinvere teosega „Maiimpeerium” otse ja kiiresti vajalike…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
