-
Unenäoesteetika ja Wallenberg
Juba ooperi algul, Proloogi esimeste taktide ajal, näeme Wallenbergi laval – parempoolse lavaseina külge kinnitatud naril kössitamas. Järgnev on nagu unenägu, mille puhul segunevad tõelisus, fantaasia ja luupainajalikud mälestused. Koori ja Ellujäänute tekst („Kas me peame Wallenbergi austama? Mida ta tegi meie heaks? Kus on Raoul Wallenberg?”) kõlab lava tagant nagu hääled Wallenbergi peas, võib-olla tema enda küsimused, osa unenäost. (Estonia lavastuse Proloogis kogunes…
-
Tunnustusi ja tähthetki
* Ernst von Siemensi preemia (200 000 eurot) pälvis elutöö eest austria helilooja ja dirigent Friedrich Cerha. Kaalukas auhind antakse üle täna Münchenis Cuvilliés’ teatris.
* Helmuth Rillingi järel tuleb Stuttgardi rahvusvahelise Bachi Akadeemia kunstiliseks juhiks Hans-Christoph Rademann, a-st 2007 ka Rias-kammerkoori peadirigent Berliinis.
* Poola Raadio rahvusliku SO uue muusikajuhina asub sügisel tööle Alexander Liebreich Münchenist (juhatanud korduvalt ka E.-S. Tüüri teoseid), esimene sakslasest peadirigent…
-
Kui I Mart Saare nimeline laulukonkursi võitis Teele Jõks, siis tänavu sel tasemel võistlejaid ei tulnud ja žürii (Heli Veskus, Tiina Mattisen ja Martti Raide) jättis esikoha välja andmata. II koha vääriliseks tunnistati juba magistriõpet lõpetav Ott Indermitte (kahjuks ainus meeshääl konkursil) ja alles esimest aastat EMTAs õppinud lätlanna Marlēna Dombrovska, esimese trumbiks stabiilne kindel esinemine, teisel aga lisaks heale häälematerjalile siiras ja musikaalne etteaste eriti…
-
Olulist teavet muuseumi kohta sai publik ka kontserdi eel sõnavõtnuilt: Tubina muuseumi sisuliselt juhilt, giidilt-pedagoogilt Heidi Laanemäelt, Alatskivi lossi juhatajalt Külli Mustalt ning Eesti teatri- ja muusikamuuseumi muusikaosakonna juhatajalt Risto Lehistelt.
Viimane juhtis Tubina muuseumi ekspositsiooni koostamise töögruppi ja on praegu muuseumi nõukogu esimees. Lehiste selgitas, et nõukogu ülesanne on muuseumi sisulise formaadi väljatöötamine. Võimalikult laialt püütakse kasutada Tubina muusika austajate ja muuseumi sõprade abi, et tuua…
-
Eesti muusika- ja teatriakadeemia juhtivaid uurijaid Urve Lippus pidas ettekande trummi sümboolikast Tormise muusikas, eeskujulikuks näiteks loomulikult „Raua needmine” (1972) ja seal esmakordselt kasutatud suur šamaanitrumm. Lippus põimis omavahel mitmeid laiemaid teemasid nagu tagasitulek oma juurte juurde, eksotism, muusika kui kultuurilise identiteedi rajaja ja dirigent kui rituaalijuht. Šamaanitrumm on paratamatult laetud suure hulga šamanistlike kultuuride olemusega kaasnevate tähendustega, mille analüüs Tormise muusikas osutus äärmiselt põnevaks ja…
-
Huvitav leid ajendas Jaan Rossi käivitama rahvusvahelise uurimisprojekti, mille omapäraseks ja väärtuslikuks jooneks on interdistsiplinaarsus. Viimane on osalt tingitud materjalist endast. Sakslaste tehtud helisalvestiste hulgas on näidiseid loetud jutustavatest tekstidest (nii folkloorsetest kui ka kirjanduslikest, sh katkendid piiblist), numbritest, spetsiaalselt koostatud sõnapaaridest, mis peegeldavad eesti keele kvantiteedisuhteid ja palatalisatsiooni, aga ka (rahva)laule. Seetõttu pakub materjal uurimisainet kõigepealt lingvistidele, folkloristidele ja etnomusikoloogidele. Kõnesolev kogumisaktsioon on ka ise…
-
Rokkstaar Kanada versus Brasiilia moodi
Festivali alustas Kumu auditooriumis esinenud Kanada kitarrist Don Ross, kelle repertuaar ja esinemisviis mahtusid teistega võrreldes kõige enam kergemuusika ja popkultuuri määratluse alla. Kuulda võis blues’i, funk’i, country-western’i ja isegi hip-hop’i mõjutusi, muusikalise huumori prismast jooksid paiguti läbi tsitaadid rokkbändidelt nagu Cream ja Deep Purple, samuti kõlas näiteks katkend Henri Mancini muusikast teleseriaalile „Peter Gunn”. Rossi muusikaline, kuid ka verbaalne huumor ja…
-
Ühelt poolt on eestlastel väikese rahva kohta suhtarvuliselt palju tõsise mainega muusikuid, kes on rohkem või vähem edukad ja tunnustatud välismaal, aga teisest küljest kuuluvad isegi niisugused suurkujud nagu Arvo Pärt või Neeme Järvi globaalsel muusikaturul marginaalsesse segmenti, kui mõõta müüdud ühikute ja käibe järgi, nagu see turul alati on käinud.
„Turg” on kohutav sõna, kui seda kasutada kaunite kunstide kontekstis. Sama jubedalt kõlab kultuuriga seostatult „tööstus”.…
-
On üsna keeruline seda plaati mitte ühe hooga läbi kuulata, üldine emotsionaalne jälg jääb sellest „lootusrikas” ja plaat pakub ka midagi „hingele”. Lood on seejuures (vastavalt tekstivalikule ning „Sina ja mina” kontseptsiooni laiendamisele) siiski eri karakteriga, nii et ei maksa karta liigset õhkamist, sentimentaalsust, samuti mitte leierdamist ega ülearu „maavillast” lähenemist. Kindlasti pole tegu lihtsalt tekstide ettekandmisega ning mõnel pool paistab tekst olevat lihtsalt loominguliseks algimpulsiks.…
-
Ühe BBC uuringu järgi kostab raadiost kõrvale kõige paremini orkestrimuusika. Hea orkestrimuusika vallast tahan esile tõsta itaallase Luca Mosca teose „Viies kontsert” („Quinto Concerto”) sumeda helimaailma ning naabrite helitööd, soome helilooja Lotte Wennakoski „Loor” („Soie”) ja lätlanna Santa Ratniece kammersümfoonia „Rahulik jõgi” („Shant nadi”). Eksootika poolest eristus Taiwani teoste rahvuspillide kõla Lääne-Euroopa kunstmuusika keskkonnas. Kuulatud heliloojaist tuntuim oli Paweł Szymański Poolast sugestiivse ja sakraalse teosega „Phylakterion”…
