-
Kontserdikava andis võimaluse lähemalt tutvuda Grigorjeva teostega sooloinstrumentidele. Olin siiani enamasti kuulnud tema paljuhäälseid teoseid ja sestap üllatusin, kui peen on tema kõlataju ka nappide vahendite puhul. Näiteks Allar Kaasiku üldiselt meisterlikult esitatud tšelloteoses „Recitativo accompagnato” (2003) oli Grigorjeva kasutanud rikast paletti mänguvõtteid ja tämbreid. Eriti huvitav oli poognajõhvidega summutatud vasaku käe pizzicato. Flötist Monika Mattieseni ja löökpillimängija Brita Reinmanni hingestatult esitatud „Justkui eimiski” („Quasi niente”,…
-
Kõigepealt rõõmustati sünnipäevakülalisi Mozarti 3. viiulikontserdi väga põneva esitusega. Soleeris orkestrile ja Eesti publikule juba tuttav Sergei Dogadin, kes esimest korda mängis sama orkestriga 1999. aastal Mendelssohni viiulikontserti, olles siis vaid üheteistkümneaastane. Dogadini Mozart oli fantastiline kuulamiskogemus. Olgem ausad, Mozarti 3. viiulikontserti noore solisti esituses kuulama minnes väga suuri üllatusi ei oota. Pigem on sel puhul tavaliselt imetluse all solisti värske muusikatunnetus ja temperament. Dogadinil värskusest…
-
Eesti muusikakoolide liidu juhatuse esimees Urvi Haasma tõi ettekandes välja vägagi murettegeva numbri: muusikakoolides töötavate õpetajate vanuselise koosseisu tõttu oleks uusi õpetajaid vaja algastme muusikakoolides kõikide erialade peale kokku üle tuhande. Muidugi võib eeldada, et suurem osa pedagooge jääb mõneks ajaks tööle ka väljateenitud pensionipõlve saabudes, kuid probleemi see ei lahenda. Mõnel erialal jääb valupunktiks ka pedagoogide endi kesine professionaalne ettevalmistus, mis jätab negatiivse jälje töösse…
-
Samal küljel ütleb Margus Pärtlas, et vajame head muusikaõpetajat, sellist, kes ise pilli valdab, oma ametit armastab, õpilast inspireerib, on laia silmaringiga ja oma erialaga kursis. Just niisuguste suurepäraste inimeste esiletõstmiseks on kultuurkapitali helikunsti sihtkapital algatanud pedagoogistipendiumi programmi, mille eesmärk on tunnustada muusikaõpetust. Esimesed stipendiumid anti üle 7. detsembril Põhjamaade Sümfooniaorkestri noore kuulaja programmis „Minu orkester” toimunud sünnipäevakontserdil saalitäie koolilaste ja -noorte ees. Helikunsti sihtkapitali nõukogu…
-
Pidustuste avakontserdi andis Pärnu Linnaorkester koos Rahvusmeeskoori ja soprani Tatjana Petšnikovaga Moskva Novaja Operast. Dirigendina oli välja kuulutatud sama Novaja Opera ja veel paljude orkestrite dirigent Feliks Korobov. Kui midagi on nii kõige-kõige nagu Pärnu kontserdimaja sünnipäev, siis peab kindlasti ka midagi kõige ootamatumat juhtuma. Kontserdipäeva hommikul murdis dirigent Korobov õnnetult jalaluu, PLO peadirigent Jüri Alperten juhatas samal ajal Estonia teatris päevast etendust. Pärast etendust pandi…
-
Lauljale ebamugavaist kromatismidest, kiiret reageerimist nõudvaist registrivahetustest, dünaamilistest äärmustest kubisev tsükkel pole hõlpsalt omandatavate killast. Pikad monotoonsed liinid võivad järsult kõrgustesse hüpata ja sama äkki kukkuda lõpututesse sügavustesse. Kai Kallastu mahlakas, varjundirikas hääl vaimustas eriti ilusate piano’dega kogu ulatuses ning suurepäraselt viimistletud, kuid spontaanse ja puhta kõlaga kõrgete nootidega. Pärnus resideeruv Kallastu on tuntuks saanud ka Eesti heliloojate teoste esmaesitajana; innovaatilisem muusika näib tema lauljanatuuriga hästi…
-
Romantiline vaim hõljus meist kaugemale Dmitri Šostakovitši V sümfoonias d-moll op. 47. 1. osa Moderato kurjakuulutav algus laskis oodata süngeid ja tähendusrikkaid kujundeid. Dirigendi teostuses avanes küpse inimese mõtestatud areng, dramatism ja traagika. Lüürilisemates kõrvalepõigetes kõlas aimatavalt Šostakovitši südame hääl. Orkestri mõned haraliolekud ohustasid mingil määral sisemist pinget, kuid ei lagundanud tervikut. Mis sellest, et ootasin pingelistes haripunktides (näiteks pärast klaveri teemat) jõhkramat sissetulekut. Sain seejuures…
-
Eesti heliloojate festival pakub täna, 7. XII kell 19 Tartu Jaani kirikus kuulata Galina Grigorjeva autoriõhtu, kavas „Elu öö” („Nox vitae”) meeskoorile, „Quasi niente” flöödile ja löökpillidele, „Lament” altflöödile, „Palve” („Molitva”) tšellole ja orelile ning soolosonaat „Recitativo accompagnato” tšellole. Esinevad RAM Mikk Üleoja juhatusel ning solistid Allar Kaasik, Ulla Krigul, Monika Mattiesen ja Brita Reinmann. Sirp küsib Eesti heliloojate festivali kunstiliselt juhilt Monika Mattiesenilt, millega äsja…
-
Peale Mercury kvarteti esinesid kontserdil veel Ana de la Vega (flööt), Claire Iselin (harf) ja sopran Patricia Rozario. Malle Maltis on „Nocturne’is” kasutanudki just toda pisut Debussyle vihjavat instrumentatsiooni – meenub Sonaat flöödile, vioolale ja harfile. Maltis on viisistanud inglise poeedi Algernon Charles Swinburne’i prantsuse keeles kirjutatud samanimelise poeemi tekstikatkendeid. Just õige teksti leidmine võttiski helilooja enda sõnul loomeprotsessis kõige rohkem aega. Küllaltki traditsioonilise helikeele ning…
-
„Vildak tööstiil Eesti Nõukogude Heliloojate Liidus . . . . Siiani pole hinnangut eesti muusika formalismi alustoe H. Elleri loomingule,” teatab Sirp ja Vasar 13. mail 1950. 1948. aasta veebruaris Andrei Ždanovi algatatud formalismivastane kampaania raputas kogu Nõukogude Liidu muusikaelu, peaaegu kõik juhtivad heliloojad said hävitava kriitika osaliseks ning sunniti avalikult oma „patte” kahetsema. Kuna 1920. ja 1930. aastatel oli Heino Elleri ja tema õpilaste looming esindanud eesti muusika…
