-
Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, futuristide üliaktiivne tegevus XX sajandi alguse poliitilisel eesliinil oli kunstiajaloos enneolematu nähtus. Nende uut tüüpi ühiskonna ja kunsti taotlused ei realiseerunud küll ehk alati täiel määral: väga paljud ideed jäidki vaid utopistlikeks plaanideks või manifestideks ning tulemused ei olnud sageli sugugi nii revolutsioonilised kui kavatsused. Sellist kriitilist interpretatsiooni esindas sümpoosionil muusikateadlane Edward Venn (Lancasteri ülikool), kes juhtis…
-
Teise nurga alt ilmub glitch siis, kui võtame taustsüsteemi enese mikroskoopilise vaatluse alla ja paljastame selle immanentse struktuuri, ei õõnesta mitte süsteemi ennast, vaid kujutlust sellest kui ideaalsest puhtast keskkonnast. Näiteks ümbritsevad meid pidevalt sattumuslikest (tehnoloogilistest) mikrohelidest koosnevad kõlaruumid. Tavaliseks hoiakuks on sellise „heliprügi” tõrjumine, kuna see on kasutu ega vasta meie ettekujutusele täiuslikust (mõistuspärasest) maailmast. Kuid ka välishelide kõrvaldamisel jääb alles bioloogiliste süsteemide sisemine taustamüra,…
-
Mahleri varases nooruses loodud Klaverikvartett on geniaalse helilooja tulevikule viitav selge märk ja jääb ainult kahetseda, et see suurepärane kammerteos jäi siiski lõpetamata ja ühtlasi viimaseks omas valdkonnas. Kuid võimaluse kuulda teost ka XXI sajandil autor siiski andis, jättes partituuri hävitamata, mida ta enamasti tegi oma lõpetamata teoste ja visanditega. Teos avastati möödunud sajandi 60ndatel ja seal oli veel 24taktine visand a-mollis, mis sai tõukeks Schnittkele.…
-
Kerri Kotta: Paljude teiste eesti heliloojatega võrreldes oled kompositsiooni juurde jõudnud mõnevõrra erinevat teed. Mis sind sellega üldse tegelema ajendas?
Elo Masing: Väidetavalt olin ma juba nelja-aastaselt omamoodi hull improviseerija. Minu vanaemagi pahandas emaga, et laps on täitsa kasvatamatu, kogu aeg lärmab. Hiljem, juba viiulit õppides, mängisin ükskord kaks pala spontaanselt üheks – alustasin ühega ja lõpetasin teisega – ning ei saanud üldse aru, miks õpetaja naeris.…
-
Paistab, et oled Venemaal tehtud mees, vaatad sealse suurima muusikaajakirja Muzõka i Vremja mulluselt juuninumbrilt vastu kaanepoisina ja Vene oreliajakiri Organ hoiab sinu ettevõtmistel vist pidevalt silma peal, kui otsustada mulluste numbrite põhjal: avaintervjuu teises ja Tallinna orelifestivali mahukas ülevaade kolmandas numbris. Nüüdisautori ligi tunnise suurvormi esituski on pigem erand kui reegel, ammugi siis sellise helitöö tellimine.
Andres Uibo: See, kuidas mu sümfoonia sattus Moskvasse väga suurele,…
-
Avan ümbrikud, mälu tahab kinnitust, alati ei jõudnud kohalegi minna (siin tunnustus ja tänu Klassikaraadio inimestele, kelle tööga sai Eestimaa ülekannetega osa koguni kolmest õhtust!). Piki kavu järge vedades ilmneb selgesti kolm liini. Esiteks neli n-ö õhtukontserti ainult Bachi muusikaga, teiseks kuus orelipooltundi (tegeliku kestusega ligi tund, kus iga kord esitati üks pala Buxtehudelt, Bruhnsilt, Bachilt ja Uibolt või Pärdilt või Ester Mägilt). Kolmandaks erilise aktsendiga…
-
Kui glamuuri all mõeldakse midagi erakordset, välist efekti ja kellegi teise mängimist, siis selles mängus ei ole meie pärandkultuuril ja pärimusmuusikal tõepoolest palju pakkuda. Meile endale. Võõrastele aga küll. Olen tihti kokku saanud välismaalastega, keda eesti kultuur tõesti huvitab ja kes üritavad mõista meid oma ajas ja ruumis. Neile on just pärimusmuusika üpris tihti see pusletükk, mis teeb meid, meie vaimsuse ja hoiakud tajutavaks ja mõistetavaks.…
-
Teie värskeim kava, millega Heliotroop esines äsja luule ja kirjanduse õhtute sarjas Mustpeade majas, on inspireeritud luulest. Kuidas langetate valiku luuletuste osas, millele muusikat kirjutada? Kas raskem on valida tekste eesti või muu maailma luulevaramust?
Heliotroobiga alustasime eelmisel aastal ning see ongi võib-olla viimase aja suurim kordaminek. Olen ammu nende inimestega koos tahtnud bändi teha. Mis sellest saab, näitab aeg, aga lootused on suured. Tahan süveneda sisulistesse…
-
Kogumikus on mitmeid koraaliteemalisi teoseid nagu koraalivariatsioonid („„Mu järel!” hüüab Jeesus Krist”, „Nüüd ristirahvas, laula sa”) ja -fantaasiad („Oh võtkem Jumalat”), mis oma ulatusliku arendusega järgivad klassikalisi koraalivariatsioone, lastes koraalimeloodial kulgeda cantus firmus’ena, varieerides tausta harmooniliste või polüfooniliste vahenditega. Suurema arendusega on ka Pühal Maal käimisest inspireeritud „Palve Ketsemani aias” ja Suure Reede sümboliks kujunenud koraali „Oh Jeesus, Sinu valu” motiividel mediteeriv „Monoloog Suurel Reedel”, aga…
-
Ma ei tea, mis on olnud Klaaspärlimäng Sinfonietta mängijate valiku aluseks (andestatagu mulle selline mõttekäik, kuid see oli esinejate seas kõige tundmatum nimetus), kuid antud kontekstis ja kavas kõlas orkester suurepäraselt. Keskpäevast kontserti alustati Schuberti kuue ekosseesiga kogumikust „38 valssi, lendlerit ja ekosseesi” D145, kus viiuldajana lõi kaasa ka orkestrijuht Andres Mustonen. Kõlanud miniatuurid esitati väga maitsekalt ning need olid kui väga sobilik eelhäälestus järgnevale –…
