-
Aasta albumiks pärjati Lenna „Teine”. Facelift Deeri „Facelift Deer” valiti aasta debüütalbumiks ja rokialbumiks. Kaks auhinda said ka Kõrsikud, kes valiti plaadiga „Heli jälgedes” aasta ansambliks ja nende „Sinu südames” aasta rahvuslikuks albumiks, ning Leslie Da Bass, kelle „Times New Roman” tõi aasta elektroonikaalbumi ja aasta meesartisti auhinna. Panuse eest eesti muusikasse tõsteti esile Anne Veski elutöö.
Aasta naisartistiks hääletati Birgit Õigemeel („Uus algus”), aasta jazzialbumiks Hedvig…
-
Auhinnatud plaadilt, mis nomineeriti kolmes, ka parima nüüdismuusikateose (teadagi Arvo Pärt) ja produktsiooni (Manfred Eicher) kategoorias, leiab veel mitu Pärdi väiksemat helitööd: „Beatus Petronius”, „Statuit ei Dominus”, „Alleluja Tropus”, „L’Abbé Agathon”, „Eesti hällilaul” ja „Jõulu hällilaul”. Esitajad on Kaljuste käe all solistid Tui Hirv ja Rainer Vilu, EFK, Sinfonietta Rīga, TKO, Läti Raadio Koor ja Vox Clamantis. Jagatud rõõm.
Tuleb uskuda, et Eesti tugevus on nimelt koorikultuuris:…
-
Üsnagi laialt on levinud arvamus, justkui eeldaks eksperimentaalmuusika „akadeemilisema” suunaga võrreldes erilist ettevalmistust. Interpreedi vaatenurgast on selles väites omajagu tõtt, sest uuema muusika katsetuslike pillimänguvõtete puhul tuleb tehniline lisapagas kahtlemata kasuks. Eksperiment võib aga seisneda ka nimelt soovis teha loome- ja esitusprotsess kuulajale eriti selgesti mõistetavaks. Selle püüdluse kujukas näide on Christian M. Fischeri teos „Brahmavihāra” viiulile, klarnetile ja live-elektroonikale, mis tuli ettekandele 9. jaanuaril Pärnu…
-
Teiselt poolt aga andis mullune laulupeoküsitlus märku, et küllalt suur hulk noori lauljaid näeb laulupeos pigem meelelahutuslikku seltsiüritust kui sisuliselt kaalukat omakultuuri tähtsündmust.
Nagu alati laulupeoeelsel aastal, tekkis vaidlus teemal, kas peorepertuaar pole mitte ülemäära keeruline, kas kava peaks olema rahvalik ja kõigile meeldima või on lubatud ka hariv ja pingutust nõudev aspekt. Ja kumb on olulisem?
Alustame inimesest. Koor koosneb lauljatest, aga algab enamasti dirigendist. Dirigent…
-
Eestimaal tegutseb ligi tuhat koorijuhti. Kogumiku koostajad on valinud nende hulgast 26 koorijuhti-muusikaõpetajat, kelle kogemused ja mõtted on nüüd talletatud kaunilt kujundatud raamatu kaante vahele. Koorijuhte esitletakse tähestikulises järjekorras: Kuno Areng, Ilme Indas, Lennart Jõela, Tõnu Kaljuste, Undel Kokk, Kadri Leppoja, Riho Leppoja, Tiia-Ester Loitme, Silvia Mellik, Annely Mäeots, Olev Oja, Lydia Rahula, Jüri Rent, Alo Ritsing, Aarne Saluveer, Leili Sarapuu, Ants Soots, Hirvo Surva, Raul…
-
„Mustonenfest” viiakse tänavu läbi Eestis ja Tel Avivis, kuhu jõuab kuus festivalikontserti. Kuidas festival laienes Iisraeli?
Mul on Iisraeli muusikutega täiesti müstiline kontakt. Olen seda muusikute seltskonda terve elu tundnud: endine Peterburi, Moskva ja Varssavi intelligents, kellest väga suur osa elab nüüd Iisraelis. Iisrael on muidugi eriline koht selles mõttes, et tunnen end olevat tuhandeid aastaid seal elanud. Seal on minu juured, minu mõttemaailm on seal sündinud,…
-
Alates hetkest, kui heliteose lahtirullumist ajas hakati teadvustama kindlapiirilise nähtusena, on mõtlejaid jätkuvalt kütkestanud muusikalise vormi fenomen. Otsustavat rolli on selles mänginud XIX sajandil valitsevaks saanud formaalesteetiline paradigma, mis võrdsustas teose vormi selle sisuga. Ka suurem osa muusikateooriast, mida tuleks hiljemalt XIX sajandi keskpaigast vaadelda eelkõige muusikaesteetilise abidistsipliinina, püüdleb loomuldasa teose vormi (struktuuri) võimalikult adekvaatse ja täieliku kirjeldamise suunas.
Kummatigi ei ole muusikaline vorm nähtusena üheselt mõistetav…
-
Eesti klassikalist muusikat ja interpreete tutvustav kontaktsündmus koondas 22. jaanuaril Londonisse üle 40 muusikaprofessionaali Suurbritanniast. Sündmust raamis Eesti Filharmoonia Kammerkoor (EFK), kes tervitas etteastega St Giles’ Cripplegate’i kirikusse saabunud külalisi ning lõpetas Daniel Reussi juhatusel õhtu LSO St Luke’i kirikus täispika kontserdiga festivali „A cappella” raames väljamüüdud saalile.
„Eesti Filharmoonia Kammerkoor on erakordne!” vaimustus helilooja ja kooridirigent Eric Whitacre, kes osales eesti muusika esitluse õhtuses osas kammerkoori…
-
Eestis elab imelisi inimesi. Kahtlemata on üks neist Aleksander Sünter, sõpradele ja lähituttavatele Sünteri Sass. Jah, liigagi oluline osa temast lahkus siit ilmast jooksva aasta 26. jaanuaril. Jah, tal oli jagada meiega ülekohtuselt lühikest aega. Jah, see on valus, eriti lähedastele.
Siiski võib veendunult vaadata otsa tõele, et Sünteri Sassist on siia jäänud rohkem elu, kui mõnigi meie hulgast kaks korda pikema aja jooksul sisustada mõistaks.
Pärimuse kandjana…
-
Aleksander Sünter
30. XII 1971 – 26. I 2014
Sass oli muhe sõber, kolleeg, muusik, õppejõud ja visionäär. Ta tegevuses ja mõttemaailmas oli kogu aeg kaks tasandit: ta ammutas teavet esivanematelt ja arvestas globaalsete arengusuundadega. Tema oli üks Pärimusmuusika Teabekogu loojatest. Sellest sai valdkonna oluline edendaja, mis ühendab koostöö kaudu Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Rahvaluule Arhiivi, Eesti Kultuuriloolise Arhiivi ja Viljandi Kultuuriakadeemia.
Sass oli ka UNESCO jaoks…
