-
Eesti kitarrist Kirill Ogorodnikov sai III koha Gevelsbergi XIV kitarrifestivali ajal (12.–18. IV) läbi viidud rahvusvahelisel kitarrikonkursil.
Kolme vooru ja üle 20 osavõtjaga võistlusel lubas Hans-Werner Huppertzi juhitud žürii 15. IV mängitud lõppvooru neli kitarristi, nende seas meie oma.
Kohtla-Järvelt pärit Kirill Ogorodnikov lõpetas 2013. aastal EMTAs Heiki Mätliku kitarriklassi ja jätkab haridusteed Kölni muusikakõrgkooli klassikalise kitarri magistriõppes (prof Gerhard Reichenbach). Osalenud varem konkurssidel Roomas ja Bolognas,…
-
Pärnu Linnaorkester lõpetas pidulikult ja tähtpäevaliselt oma kahekümnenda hooaja, millest 16 aastat on orkestri peadirigent olnud Jüri Alperten. Orkestri asutas 1994. aastal Loit Lepalaan, ühendades kutselise puhkpilliorkestri Pärnu tolleaegse KEKi kammerorkestriga, nii et kokku sai Pärnu Linnaorkester (PLO). Mõne aja pärast Lepalaan loobus ja 1998. aasta konkursi peadirigendi kohale võitis Alperten.
Võib-olla ei peakski sellest tähtpäevast nii pidulikult rääkima-kirjutama, kui see poleks esimene munitsipaalorkester Eestis ja…
-
23. aprillil Tallinnas esinenud hiina pianist Yúndí esindas parimas mõttes traditsioonilise klaveriõhtu vormi. Seda ainukordsem ja säravam oli sisu: tema mäng on poeetiline, esteetiline, „hoolitsetud”, kuid ühtaegu ka emotsionaalne ja mõjuv. Hämmastab pianisti tehniline täiuslikkus, mis on võtnud loomulikkuse vormi. Eriti nauditav on tema mängu kõlaline mitmekesisus.
Yúndí piano erinevaid värve kuulates tekkis mulje ainulaadsest „sisemiselt valgustatud” kõlast ning publik võis tajuda Estonia kontserdisaali häid akustilisi…
-
Kontsert algas Emanuele Casale’i looga „Studio 2b” altflöödile ja fonogrammile (2002). Need kaks tahku teoses, „elus” ja salvestatud heli, suhestusid omavahel väga selgelt ja mänguliselt. Kujundlikult öeldes oli see justkui liblika ja tema püüdja mäng. Liblikas, lõbusa ja meelitleva kergusega lendlemas sinna-tänna, ning püüdja, kes üritab teda enda valdusesse saada. Siis aga, kui püüdjale tundub, et liblikas on peaaegu käes, põikab väle meelitleja tema haardeulatusest välja.…
-
Donizetti ooper „Armujook” on eestlastele üsna hästi tuttav. Kindlasti mäletab vanem generatsioon Neeme Kuninga 1989. aasta lavastust ja paljud on näinud METi kinoülekannet. Mille poolest erineb Estonia uuslavastus traditsioonilisest?
Georg Malvius: Järgime opera buffa liini, püüame luua tegelaskujusid, kes oleksid ühtaegu usutavad ja naljakad. Kuna lugu on üsna lihtsakoeline, peab lavastus olema loov. Viisime tegevustiku 1930ndate Sitsiilia külakesse ja tõime mängu seal tegutsenud maffia, mis andis võimaluse…
-
Laura Mets: Ooper sai alguse minu initsiatiivil ja Peeter Raudsepp tutvustas mulle sellise koostöö võimalust. Nii algaski umbes aasta tagasi jaht, et leida libretist, helilooja, kunstnik, produtsent, muusikaline juht ja kõik teised vajalikud inimesed. Tulemuseks ongi ooper „Korduma kippuvad küsimused”.
Eelkõige tundus mulle põnev koostöö EMTA teiste õppesuundade üliõpilastega, sellises mastaabis koostööd pole EMTAs minu teada varem tehtud. Tekkis küsimus, miks? Tegelikult võiks selliste algusest peale…
-
Kahekümne viie aastaseks saanud festival „Jazzkaar” pakkus palju meeldivaid elamusi, krooniks võrratu Pat Metheny Group. Moodsa euroopa džässi tipptaset näitas norralane Marius Neset ja eesti džässi meeldivalt kõrget taset sai kuulda kontserdil „Noor eesti jazz”. Kontserdil esinesid oma lemmikkoosseisudes muusikud, kes on seni pälvinud noore jazzitalendi auhinna. Oma ansambliga musitseerisid Erki Pärnoja, Kadri Voorand, Sofia Rubina, Peedu Kass, Joel-Rasmus Remmel, Kaspar Kalluste ja Holger Marjamaa.
Džässiringkonnas armastatakse…
-
„Jazzkaar” pole nüüdsest enam ainult klassikalise jazzi festival, mille žestina kutsuti 25. sünnipäeva puhul kohale Londoni duo Mount Kimbie – Kai Campos ja Dominic Maker. Viimase veerandsaja aasta jooksul on muusikamaailmas sedavõrd palju uusi žanreid sündinud ja kadunud, et patt oleks nende esindajaid ühele suurejoonelisele festivalile mitte kutsuda. Sellise revolutsioonilise sammu osas tuleb „Jazzkaare” programmi eest vastutavaid inimesi vaid kiita – oli julgust jazzist kaugemale kiigata.…
-
Äsja lõppenud „Jazzkaare” eel ja ajal tähistati festivali 25. sünnipäeva – suurejooneliselt, nii nagu Baltimaade suurimaks jazzipeoks tõusnud ja särava pilguga tulevikku vaatav „kevadekuulutaja” seda väärt. Tele- ja raadiokanalites kõlasid kordus- ja uudissaated, ajakirjanduses avaldati ridamisi eeltutvustusi ja artistide intervjuusid, jazz tungis linnaruumi, kohati lausa flash mob’i meenutavate aktsioonidena. Admiraliteedi basseini ääres on tänini üleval vabaõhu-fotonäitus . . . . Festivali avamisel kanti ette Ülo Kriguli „keskkonnateos” „Lend nr…
-
„Vabandust, aga kas me oleme kusagil varem kohtunud?” küsib suitsu kimuv Lars Ulrik Mortensen Engersi lossi esisel kiviklibusel väljakul, mis on täitunud aprillikuises päikesepaistes pauseerivate Euroopa Liidu Barokkorkestri ehk EUBO orkestrilaagrist osavõtjatega. Aasta on 2007.
„Jaa! Klavessiinifestivalil, täpselt aasta tagasi aprillis, Eestis” üllatun maestro fenomenaalse silmamälu üle. Meie naabruses seisvate noorte barokkorkestrantide näod venivad pisukese kadedusega segatud üllatusest pikaks. Mortenseni pärast on Engersisse ju tuldudki, aga…
