-
Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) palmipuudepüha kontserdipäevale kandis ERR üle Galina Grigorjeva esimese autoriplaadi „In paradisum” esitluskontserdi, kus laulis Eesti Rahvusmeeskoor Mikk Üleoja juhatusel. Ühe helilooja loomingu ja ühe esitaja kava pole kuulajale lihtne muusikaline vaimutoit, see on gurmeepakkumine. Inimene olemise ime ja traagika, kui tsiteerida kavalehte, religioosne süvenemine, õigeusklik rõõm ja palverahu – see kõik mahub Grigorjeva loomingusse. Igavikulised mõtted, altari ees kohtuvad inimese elu ja…
-
Paul Hindemithi lühiooperis „Pikk jõulueine” (baseerub Thornton Wilderi näidendil) käsitletud põhilise ideeringi võtab kokku alapealkirjaks paigutatud Marcus Aureliuse mõttekatkend („Iseendale”, ER 1983, tõlkinud J. Unt). Teema ilmselt inspireeris ka oma auväärset sünnipäeva tähistavat Arne Mikku, kes tõi nüüd selle teose esmakordselt Eestis publiku ette Estonia kammersaalis. Estonia Seltsi liikmeile kingiti 10. aprillil esmaettekanne ja pärast vahepausi film „Estoonlane Arne Mikk”, mis valminud Soome autori Aarno Cronvalli ning…
-
Võrreldes Eduard Tubina esimese ooperiga „Barbara von Tisenhusen”, on sellele järgnenud „Reigi õpetaja” oluliselt kammerlikum ja õhulisem. Ooperit iseloomustab sissepoole pööratud dramatism, mis täielikult avaneb alles tundlikul ja täpsel lavastamisel. Veelgi enam, ooperile kui žanrile ootuspärast „tempot” silmas pidades arenevad sündmused „Reigi õpetajas” kohati liigagi kiiresti, mistõttu selle lavastajat ähvardab kõigele lisaks ka oht midagi tähtsat maha magada ja jätta narratiivi seisukohalt olulised pöördepunktid piisavalt artikuleerimata.
Lavastaja…
-
Ansambli U: raadiosarja VI kontserdil „Elektroonika” olid keskmes elektroornilise muusika klassikud, aga ka Taavi Kerikmäe improvisatsiooniline kompositsioon.
Cage’i 1950ndatel kirjutatud „Radio Music” tõstab tähelepanu keskmesse selle aja ühe olulisema meediumi – raadio. Teos on jutkui objektiivne helieksperiment, mis ei allu esitaja tahtele. Kuna nendel sagedustel, kus tehti Ameerikas ülekanded 1950ndatel, ei kuule tänapäeval palju, oli võimalus ühendada teose kontseptsioon tänapäeva tähtsaima meediumi interneti kasutamisega. U: võttis väga…
-
Kuid see on minevik ja olevikus on uued nähtused, mida ka konkurssideks nimetatakse. Eelkõige on nendest huvitatud kontserdikorraldajad, et leida uusi nimesid ja teha uusi talente kuulajatele ahvatlevaks. Seejuures pole tähtis, et konkurendid valdaksid sama instrumenti, seepärast võivad meisterlikkuses võistelda, nagu vanasti öeldi, nii viiul, trumm kui vintpüss. Ega olulist erinevust ju polegi, kuid pikemas perspektiivis võib see viia kontserdielu tasakaalust välja. Igal pillil on oma…
-
Arvo Volmer saab endale Itaalia orkestri
Täpsustamata andmeil polnud Arvo Volmer varem Itaalias või Itaalia orkestrit juhatanud – enne kui hooaja 2012/13 avamisel dirigeeris ta menukalt Bolzano ja Trento ühist Haydni Orkestrit (Orchestra Haydn di Bolzano e Trento), andes seejärel sama kava Gustav Mahleriga seotud Itaalia alpilinnakeses Toblachis (it Dobbiaco). Sel aastal dirigeeris ta Haydni Orkestrit veelkord 21. ja 22. jaanuaril (kavas Beethoven, Elgar, Tšaikovski), mis võiski…
-
Kas suur meeskoor on piisavalt paindlik ja tundlik, et adekvaatselt edasi anda teie teoste läbipaistvat kõlapilti, teie tähelepanelikkust üksikintervalli ja kõlavärvi vastu, nagu iseloomustab Evi Arujärv plaadibukletis?
See oligi üks keerukamaid interpretatsioonilisi ülesandeid. Mäletan, kuidas tegime üht viimast, „Diptühhoni” salvestust: see teos kulgeb peaaegu tervenisti piano’s, isegi pianissimo’s ja salvestuse ajal püsis nii pingestatud vaikus, et kui lõpunoot oli ära kõlanud, kostis koori pingest vabastav hingetõmme valjemalt…
-
Senistes juubelilugudes on ikka üks teema olnud uus teatrimaja. Millises valguses paistab linnahalli perspektiiv?
1980. aastal lavastasin linnahalli avamise kontserdi. Hall ei olnud valmis, proovi ajal kukkus üks raudplaat laest alla, orkester keeldus lavale minemast. Kontsert ikkagi toimus. Ei osanud siis küll mõelda sellest kui ooperimajast.
Aivar Mäele, kes on meil üle mõistuse fantastiline ehitaja, on uue ooperimaja teema väga oluline. Varasem mõte oli, et 2013, kui vana…
-
Eesti riigil ei ole minu teada muusikaekspordi arendamiseks strateegiat (mille taga oleks ka raha selle elluviimiseks). See muidugi ei tähenda, et ekspordiga poleks tegeldud. Aastast 2009 on meil olemas koguni valdkondlik arenduskeskus (EMAK), kelle üks peamisi tegevussuundi ongi eesti muusika viimine rahvusvahelisele areenile. Viimasel ajal on mitmesuguseid samme ka tehtud, praegu käib tulemuste fikseerimine ja analüüs.
Mida üldse võiks tähendada riiklik muusikaeksport? Esiteks mõistmist, et riiklikul tasemel…
-
Mis muusika see on? Džässmuusika staatus Eestis (ja veel mitmel pool mujal) on ebaselge. Paljud hindavad seda väga kõrgelt, nautides interpreetide oskust improviseerida ja muuta seeläbi iga kontsert ainukordseks. Teistele on see vaid nn kerge muusika, mille mängijad peidavad end improvisatsiooni nime taha (à la „mängivad vaid seda, mis välja tuleb”). „Jazzkaar” on olnud džässi maine tõstmisel väga olulisel kohal, meelitanud kontsertidele ka muusikakaugemaid inimesi ja…
