-
Lahkunud on laulja Laine Mustasaar, Eesti Raadio segakoori kauaaegne solist, vokaalsümfoonilistes suurvormides metsosoprani soolopartiide hinnatud esitaja.
Ta sündis Tartumaal taluperes, õppis laulmist Tartu muusikakoolis Alma Kurtna ja Tallinna riiklikus konservatooriumis Linda Sauli juures. Paralleelselt õpingutega asus ta tööle Eesti Raadio segakoori lauljana ja aastatel 1966–1995 töötas sama koori solistina. Laine Mustasaar oli solist paljudes suurvormides, mida tollane Eesti Raadio segakoor esitas, alates Pergolesi, Dvořaki, Rossini ja Vivaldi…
-
Võimekas, energiline ja mitmekülgne, oli ta tegus ja väljapaistev mitmes valdkonnas, sh 1975–1977 Tallinna linna täitevkomitee aseesimehena ja 1975–1980 Moskva olümpiamängude purjeregati organiseerimiskomitee juhina.
Jalgrattaspordile pühendas Sapožnin 60 aastat oma elust – sportlasena, spordikohtuniku ja spordijuhina. Ta oli kohtunik arvututel rahvusvahelistel võistlustel, sh olümpiamängudel, ainuüksi MMidel kümnel korral (kahel korral peakohtunikuna).
Juhtides üle kaheteistkümne aasta riiklikku kontserdiorganisatsiooni oli Oleg Sapožninil Eesti muusikaelule suur mõju.
Tulnud muusikajuhiks teistest valdkondadest, oli…
-
Eksisteerib rütmikurtus, mille all olevat kannatanud näiteks Che Guevara. Ent kuna rütmitunnetus on lokaliseeritud üle terve aju ja helikõrguste tajumine on seotud kitsamalt parema ajupoolkeraga, siis esineb probleeme rohkem viimasega. Sacks kirjeldab üht sellist totaalse helikõrgusliku amuusia patsienti, kes suutis küll stepptantsu tantsida ja isegi motoorse mälu järgi klaverit mängida, ent kuulis orkestri kõla asemel pottide ja pannide kolinat ning ooperimuusika asemel valju kisendamist. Teine patsient,…
-
Viimase aja märgid näitavad kasvavat huvi arendada noorte loovust ja otsida selleks mitmesuguseid teid. Valdavalt suunatakse sellealane tegevus kesk- ja kõrgema astme õpilastele alates V klassist, mis on mõnes mõttes ka mõistetav, kuna selleks ajaks saavutatud pillikäsitsemise oskus ja noodikirja valdamine annavad avaramaid võimalusi. Oleme olnud kuulajateks väga omanäolistele tulemustele. Küll aga kipuvad muusikalise loovuse arendamisest kõrvale jääma just kõige nooremad lapsed, kelle puhul see looks…
-
Seda rada mööda edasi tallates selgub, et peale saarlaste ansambli Rondo (juhendaja Tiiu Maripuu) ja rakverlaste Fiori (Piret Villem) ja ehk kuulsaima, Kiili vanamuusikaansambli (Heili Meibaum), on Eesti kaetud laste ja noorte vanamuusikaansamblite või vanamuusika mängimisest huvitunud ansamblite võrgustikuga, kes koos klavessinistidega moodustavad nende festivalide esinejaskonna. Tullakse Tabasalust, Kuusalust, Karksi-Nuiast, Arukülast, rääkimata suurematest keskustest nagu Tartu, Tallinn või Viljandi. Konsortide raskuskese lasub plokkflöötidel ning hea õnne…
-
Praegune noorenenud koosseis, kuhu kuulub kümmekond muusikut vanuses 9–15 aastat, alustas 2012. aasta sügisel ja hakkab nüüd tasapisi oma kõla saavutama. Muidugi esineb väiksemaid tulemisi-minemisi, proovitakse pool aastat ja minnakse. Aga on ka entusiastlikke õpilasi, kes on nõus kohal käima väljastpoolt Kiilit, et saaks vaid osaleda ansambli töös.
Proovi teeme põhikoosseisuga korra nädalas, kontsertide eel toimuvad suuremad peaproovid. Siis lisanduvad ka külalissolistid. Tähtsamate kontsertide puhul osalevad tihtipeale…
-
Kogu ettevõtmise taga peitub üks tähelepanuväärne persoon – Tõnu Sepp kui idee algataja, etenduse juht, õpetaja, tekstide tõlkija, kes ise osales etenduses šalmei ja viola da gamba mängijana ning ka prohvet Habakuki rollis. Kui kellegi kohta võiks öelda eesti vanamuusika grand old man, siis on see Tõnu Sepp. Oli ta ju siinmail esimesi, kes 1970ndate algul vanamuusikategevusega alustas: muusikuid innustas ja koolitas, rahvamasse kokku toonud Viljandi…
-
Õppinud klaverit pedagoogide Irmgard Kaudre ja professor Bruno Luki juures, sai temast klassikalise haridusega virtuoosne džässpianist. Mitmekülgse muusiku puhul oli päris seaduspärane, et esile tõusis huvi orkestridirigeerimise vastu. Põhjaliku ja sihikindla inimesena alusta Saul Tallinna konservatooriumist ja jätkas Leningradi konservatooriumis maailmakuulsa professori Ilja Mussini juhendamisel.
Oma oskusi sai ta rakendada alul Eesti Filharmoonia ja alates 1964. aastast Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendina ning 1977. aastast juba peadirigendina, kellena…
-
„Suurepärane, kuid mitte lootusetu!” kommenteeris Ants Üleoja Tuudur Vettiku „Nokturni” prooviesitust. Poeg Mikk Üleoja palus ühes eelproovis tenoritel mitte laulda argiselt, nagu ostaks juustu ja vorsti, vaid pidupäeva puhul tuua välja oma kõige ilusam kõla. Koorilauljad on harjunud, et isegi siis, kui mõni teos tundub algul ületamatu või ebameeldiv, aitab hea koorijuht huumori, positiivsuse, aga ka nõudlikkuse ja nõuannetega nauditava tulemuseni jõuda. Nii saab kõige depressiivsemagi…
-
Kõik tsiteeritu kehtib 3. juulil Estonia kontserdisaalis toimunud ERSO kontserdi kohta, mida juhatas ülaltoodud mööndusega orkestri peadirigent Neeme Järvi. Kava koosnes tõesti valdavalt eesti muusikast, neist kolme teost võis järgmisel päeval kuulda ka laulupeo esimesel kontserdil – need olid Villem Kapi poeem „Põhjarannik” , Mihkel Lüdigi poeem „Jaaniöö” ja Heino Elleri „Kodumaine viis”. Raimond Kulli bravuurmarssi „Kodumaa” sai veelgi kuulata laulupeo teise päeva lõpetamisel. Lisaks neile…
