Toeta

Muusika

  • Kas on narril süüd?

    Solomon Volkov kirjutab Dmitri Šostakovitši „Tunnistuse“ eessõnas, et pärast 1948. aasta 10. veebruari kommunistliku partei keskkomitee otsust, kus teiste heliloojate kõrval rünnati otseselt ka Šostakovitšit, tõmbus helilooja endasse ning tema jagunemine kaheks isikuks, avalikuks ja privaatseks, oli nüüdsest täielik.1 Mõneti peegeldab sellist arusaama ka helilooja sõjajärgsete stalinistlike aastate looming, kus Andrew Huthi sõnul võib selgelt eristada kolme stiilikategooriat: rahateenimiseks kirjutatud filmimuusikat (eelmainitud otsusest tingitud helilooja vallandamine…
    Kerri Kotta
    3 minutit

  • Külaline oma kodus

    Eesti interpreetide liidu XIII, peamiselt kammermuusikast koosneva hooaja lõpetuseks kujunes Kristi Kapteni klaveriõhtu Pärnu raekoja saalis 19. ja Tallinnas Mustpeade maja Valges saalis 21. mail.
    Me teame Kristi Kaptenist, et ta saavutas 2011. aastal esikoha rahvusvahelisel pianistide konkursil Tallinnas, omandas magistrikraadi Šotimaa kuninglikus konservatooriumis Glasgow’s ja õpib aastast 2013 EMTA doktorantuuris prof Peep Lassmanni juhendamisel. Kuigi Kristi Kapten on esinenud solistina ja kammermuusikuna Edinburghi ja Glasgow’ festivalil, Suurbritannias,…
    Leelo Kõlar
    2 minutit

  • Robert Wilson: „Vaikuse ja muusika vahel puuduvad piirid.“

    Milline oli teie nägemus, kui töötasite Arvo Pärdi muusikaga?
    Robert Wilson: Arvo Pärdi muusika on väga ainulaadne ja eriline . . . . (katkestab hetkeks jutuajamise ja palub eemal seisvatel inimestel lahkuda). See on ka väga keerukas muusika, eriti selles töös. Selle lavastamine nõuab tohutut kontsentratsiooni: ma arvan, et ükskõik mida lavastaja siin ka teha üritab, see võib viia kõrvale muusika kuulamisest. Mul võttis pikalt aega, et leida midagi, mis…
    Joonas Hellerma
    6 minutit
  • Valgus meis ja väljaspool
    Kristian Kruuser ja Kaupo Kikkas
    ,

    Valgus meis ja väljaspool

    Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni „Aadama passioon“. Muusikajuht ja dirigent Tõnu Kaljuste. Etendused 12. – 16. mail Noblessneri valukojas.
    Noblessneri valukoda näeb välja nagu kummitusloss ja kõlab nagu katedraal. Viletsus ja hiilgus, niisamuti nagu Aadama ja inimkonna loos.
    „Aadama passiooni“ rikkalikus eel­reklaamis ja…
    Merike Vaitmaa
    4 minutit

  • Kajasid ja resonantse

    Ivan Fedele, üks itaalia säravamaid heliloojaid, sel nädalalõpul Tallinnas

    Seda juhtub harva, eriti pärast NYYDi festivalide lõppu, et Eestit külastab sellise renomee ja rahvusvahelise kaaluga modernistlikuma suuna helilooja nagu Ivan Fedele (sünd 1953). Fedele on itaalia keskmise põlvkonna võib-olla kõige olulisem ja tuntum helilooja. Eesti muusika- ja teatriakadeemia doktorikooli ja Eesti heliloojate festivali kutsel viibib ta Eestis 23. – 25. maini, peab ettekande…
    Tarmo Johannes
    3 minutit

  • Festival kui makrokompositsioon

    22. – 29. maini leiab Tartus ja Tallinnas aset XIV Eesti heliloojate festival (EHF), millest kõneleb festivali kunstiline juht, flötist ja helilooja Monika Mattiesen.

    EHFi on Tartus korraldatud 2002. aastast. Sina oled festivaliga seotud 2005. aastast saadik. On sul midagi erilist meenutada?
    Monika Mattiesen: Täpsustan, et olen alates 2005. aastast küll EHFi kunstiline juht, kuid ansambliga Küberstuudio olen festivalil osalenud selle asutamisest peale. Need olid ansamblile väga olulised…
    Mart Jaanson
    4 minutit

  • In memoriam: Urve Lippus

    Urve Lippus 
    5. III 1950 –13. V 2015
    13. mail lahkus meie hulgast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia muusikateaduse osakonna professor Urve Lippus. Ta pärines tunnustatud muusikute perekonnast: isa oli viiuldaja Endel Lippus, ema pianist Virve Lippus. 1975. aastal lõpetas Urve Lippus Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse eriala ning asus seejärel tööle Keele ja Kirjanduse Instituuti. Selline töökoha valik oli võimalik tänu mõjukale keeleteadlasele Mart Remmelile, kes oli huvitatud…
    2 minutit

  • Pealelend — Bernard Clarke, Max Fage-Pedersen

    Bernard Clarke,
    Limericki RTE Lyric FM raadio toimetaja
    Max Fage-Pedersen,
    Kopenhaageni raadiojaama P2 toimetaja
    Rostrumi delegaadid heitsid Sirbi palvel pilgu Eesti muusika kõlapinnale Iirimaal ja Taanis.
    Kui palju tuntakse Eesti heliloojate loomingut teie kodumaal ja palju mängitakse seda teie programmis?
    Bernard Clarke: Olen Eestis esimest korda. Iirimaal domineerib eesti muusika puhul mõstagi Pärdi looming ECMi plaatidelt. Laialdasemalt tuntakse ka Tormist ja Tüüri. RTE Lyric FM korraldab soovikontserte ja nõutumad teosed ei…
    Nele-Eva Steinfeld
    2 minutit
  • Rostrum Tallinnas ehk Kogu tõde nüüdismuusikast
    Möödunud nädalal kogunesid Tallinna kõigi rostrumil osalevate raadiojaamade klassikatoimetuste esindajad, et kuulata nelja päeva jooksul Eesti Raadio esimeses stuudios üheskoos läbi 55 teose salvestis.
    Ülo Josing / ERR

    Rostrum Tallinnas ehk Kogu tõde nüüdismuusikast

    Praegu, kui ühed alles valmistuvad ootusärevalt jälgima Eurovisioni lauluvõistluse finaali, on teistel võistluse tulemused juba ammu teada. Sellega ei taha ma loomulikult öelda, et too võitja on ette ära otsustatud – kes küll söandaks midagi niisugust arvata? Pean silmas hoopis 12. kuni…
    Aare Tool
    7 minutit

  • „Üks valge linnusulist kleit …“ kui rõõm ja kohustus

    XVI rahvamuusikatöötluse festival „Moisekatsi elohelü“ 24. ja 25. aprillil Moostes

    Kes käisid Moostes XVI rahvamuusikatöötluse festivalil, teavad vist juba peast uuemat rahvalaulu „Üts´ nuur´ ja illos tütarlats“, mis vastavalt võistlejate arvule kõlas kokku 14 korda. Lisaks sellele kohustuslikule loole töötles iga osavõtja veel teistki rahvamuusikapala vastavalt oma identiteedile, nõnda kõlasid lisaks eesti pärimusmuusikale ka üks soome ja rootsi lugu.
    „Moisekatsi elohelü“ nael on võistluskontsert, kus esinejaid hindavad viieliikmeline…
    Taive Särg
    5 minutit
Sirp