-
Osalesite Tallinnas Clarki instituudi ja EKA kunstiteaduse instituudi ühisseminaril, kus arutati Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiajaloo kirjutamisviiside üle. Mis kunstiajalooga lahti on, et see ei vaja mitte ainult uuesti kirjutamist, vaid ka kirjutamisviiside üle tuleb ikka ja jälle arutada?
See näiliselt lihtne küsimus osutab tegelikult mitmele keerulisele probleemile. Kõigepealt lähen tagasi selle seminari tekkimise juurde. Piotr Piotrowski, Kesk- ja Ida-Euroopa kunstiuurimise saadik väljaspool meie regiooni, on Clarki…
-
Tallinna seminar oli jagatud neljaks teemaplokiks, mis pühendatud rahvuslikule, rahvusülesele ja lääne kunstiajaloole, regionaalsete infovõrgustike toimimisele, teooria leviku ja omastamise mehhanismidele ning kunstiajaloo publikule. Nii nende kui ka rea võimalike muude teemade puhul kerkivad praeguse kunstiajalookirjutuse keskmesse ikka ja jälle teatud põhiküsimused (mida on muidugi tinginud ja vorminud kunstiajaloo kahetine roll ajalookirjutuse ja kunstimaailma vahel juba distsipliini algusaegadest saadik): suhe ajalooga (milliseid ajalookirjutuse mudeleid kunstiajaloo puhul…
-
Kui lähtepunktiks võtta kuraator Eha Komissarovi avakõnes mainitud irooniline sedastus, et läbilõikelises üldpildis on eesti maalikunst 2001. aastast tegelikult üsna vähe muutunud (viide sissejuhatuseks eksponeeritud kunagise maalikunstnike aastanäituse ülevaatevideole), siis peab muuseum võtma ka produtsendi aktiivse rolli. Maalikunst on siin pigem loomulik kaaslane kunstimängudes, mitte püha lehm, kelle prestiiži on mingite kunstlike vahenditega tõsta üritatud. Protsessikeskses, aktiivselt teoste loomise juures seisvas näitusepoliitikas kajastub kunstnikele pakutav „kriisiabipakett…
-
Teiselt poolt, Alessandro Damiano ritta seatud terasplaadid näevad tõepoolest välja kui liikvel ratsavägi. Ent siingi tasub Itaalia ajalugu meenutada. Kui Apenniini poolsaar oli paljudeks riikideks jagunenud, kuulus sõjapidamise monopol lepingu alusel töötavatele kondotjeeridele. Sõjatellijad võisid ju omavahel vaenujalal olla, ent sõjatööettevõtjad olid kõigest konkurendid. Vahel madistasid kondotjeerid omavahel lepingutäiteks, ühtegi meest maha löömata. Ratsanikel olid uljad hobused, uhked raudrüüd, sulgedega ehitud kiivrid, sest teenistus oli hea.…
-
Kuraatori Eha Komissarovi sõnul: „Tema terasskulptuuride voolavad vormid kannavad vaatajani voogavate vete aistingu, eriti kaunid on valgusrefleksidest küllastatud ja läikivaks töödeldud teraspinnad.” Lisaks eksponeeritakse vestibüülis Hiironeni 1960.– 1970. aastate opstiilist lähtuvaid peeglitega assamblaaže. Hiironeni loodu esindab soome modernismi parimat inimmõõdulist ja loodussõbralikku olemust. Tema materjaliks on olnud aastakümneid looduslik puu, vask ja pronks. Materjalide olemus avaldub klassikalistes skulptoritehnikates, mis tõstavad esile kauni modernistliku vormimängu, harmoneeruvad samaväärse…
-
Tegutsenud 1992. aastast saadik, on galeriil oma traditsioonid. Rõhuasetus on noortel kunstnikel, kuid seda mitte vanuse, vaid hinge ja mõttemaailma alusel. Aatrium pole päris innovaatilise kunsti eksponeerimise pind, sest teatud piirid seab samas majas paiknev saatkond. Missioonina näeme noorte ja vanade dialoogi ärgitamist – elukestev õpe on paratamatult aktuaalne ka kunstiringkondades. Soovime anda võimaluse oma loomingut tutvustada algajatele autoritele, kes alles omandavad kunstiharidust või on värskelt…
-
Uurimise fookusesse on ta võtnud Vittorio Emmanuele II ratsamonumendi Milanos Toomkiriku-esisel platsil (valminud 1896), selle autor on skulptor Ercole Rosa. Õigupoolest on see üsna veider monument. Vittorio Emmanuele II (1820–1878) oli Piemonte, Savoia ja Sardiinia kuningas, enne kui temast sai pärast Itaalia ühendamist ühtseks riigiks 1861. aastal Itaalia esimene kuningas – Isamaa isa, nagu itaallased teda nimetama hakkasid. Selleks oli ka põhjust, sest pärast 1848. aastal…
-
Kuidas on Venemaal lood nüüdiskunstiga?
Üldiselt ei ole Venemaa kultuurimaastik üldse halvas seisus, kuid vihkan Venemaa poliitilist elu ning elukorraldust, mis on täis vägivalda ja korruptsiooni. Minu arvates on see hirmus. Kuid vene kultuuris on palju andekaid inimesi, nii mõnedki neist on kahjuks emigreerunud, mõned siiski Venemaale jäänud. Aga peab mainima, et Vene võimude ja kultuurieliidi vahel valitseb kirjutamata, salajane kokkulepe. Kunstnikud võivad rääkida ükskõik millest ja…
-
Pöördugem niisiis tagasi paari aasta taguse näitusepildi juurde Hobusepea galerii keldrisaalis. Mööda treppi galeriiruumi hämarusse laskudes oli esimeseks impulsiks tühja ruumi tunne: kunstnik oli äärmiselt ökonoomselt galeriiruumi ergastades puhastanud installatsiooni kõigest üleliigsest. Paremale seinale valgusvihus seisva postamendi kohale, kus oli eksponeeritud näituse napivõitu kontseptsioonitekst, oli musta värviga maalitud rohmakas plangu sodimise esteetikas töö inglisekeelne pealkiri „Monuments”. Galerii tagaosas, kahes valgusvihus, mis peegeldasid galerii betoonpõrandale vaevuaimatavat kollakat…
-
Muidugi võib siingi rääkida meie kurvast saatusest ja raskest elust Nõukogude Liidus, mistõttu meil ei ole tugevat koomiksikultuuri nagu Ameerika Ühendriikides või miks mitte ka meile palju lähemal – näiteks Soomes. Paljud minuvanused ja ehk ka tsipa vanemad ja nooremad mäletavad veel Soomest saabunud Aku Ankka koomikseid, vahele ka mõnd kaugemalt saabunud Hulki, Supermani või mõne muu legendaarse kangelase oma, mis on vaieldamatult popkultuuri osa. Need…
