-
Kui mõelda kunstiteoste tellimise seaduse (KITS) riigikogus vastu võetud „nuditud” variandi peale, kust on välja jäetud omavalitsused, rääkimata eraõiguslikest ehitajatest, ning riigikogulaste üleoleva käitumise peale selle seaduseelnõu arutamisel – kuigi tollane kultuuriminister Laine Jänes avaldas pateetiliselt lootust, et seadus toob kaasa paradigmaatilise suhtumise muutuse kultuurivaldkonda –, on päris nutune tunne: poliitikud on taas kultuuriinimestele ära teinud. Ka riigikogu kultuurikomisjoni tollane esimees Peeter Kreitzberg oli oma arvamusavalduses…
-
See, et Polymeri kataloog tuli välja sünkroonis Polymeri kultuuritehase lõpuga, on puhas juhus. Aga õnnelik juhus, sest ilus raamat korvab kasvõi natukenegi väljakolimismasendust ja tegijatel ei jää hinge tunnet, et kogu enam kui kümneaastane tegevus on jälge jätmata õhku haihtunud.
Ilmselt on neile, kes Polymeriga lähemalt kokku puutunud ei ole, senimaani üpris hämar, mis koht see selline üldse oli. Tallinna linna keskusest ehk „vabadusekuuest” 1100 meetri kaugusele…
-
Pärnu Linnagalerii on suhteliselt lühikese tegevusaja jooksul majutanud rea näitusi, mille autorid on olnud seotud Non Grata kunstirühmitusega. Seekordne väljapanek võtab kokku Kunstikonteineri senise loomingu ning tõmbab ühtlasi ka joone alla Polymeri kunstikeskuse tegevusele. Kõigel, mis on seotud Non Grataga, kipub ajuvaba väljarabelemise hõng küljes olema, kuid teisest küljest on viimasel ajal vähesed Eesti kunstnikud otsinud kiirelt muutuvas maailmas nii püsivalt ja sihikindlalt kunsti tähendust. Eesti…
-
Kommenteeritud kirjavahetuse ja päevikute rohkearvuline ilmumine on nagu epistolaarse žanri kadumise kompensatsioon. Praegusel ajal väljendutakse, suheldakse kirjalikult rohkem kui kunagi varem, kuid ei blogides, Facebookis ega e-kirjades kajastatust jää enamasti tulevikku jälge. Kai Kaljo viimane projekt, 45minutine videoteos „Isa kirjad” on austusavaldus oma isale, legendaarsele raamatuillustraatorile ja graafikule Richard Kaljole, aga ka epistolaarsele žanrile.
Kai Kaljo on toonud vaataja ette oma isa tütrele ning tütre emale,…
-
Maarit Murka näitus „Kontakt” koosneb lihtsustatult öeldes mustvalgele taandatud NATO riikide lippudest, läbi Tartu Kunstimaja teise korruse keskmise saali ulatuvast hallist lõuendist ja reast rippuvatest värvipottidest, millest tilgub eri tooni värvi, mis mööda halli lõuendit niredena alla valgub.
Suhtlusmeedias ning kommentaarides on selle teosega seoses viidatud Kuuba päritolu kunstniku Wilfredo Prieto teosele „Apoliitiline” („Apolitico”, 2003), mis koosneb kolmekümne kolme riigi lipust, mille värvid on samuti kaotatud. Kuigi…
-
Tallinna XVI graafikatriennaal „Kirjaoskus – kirjaoskamatus” kuni 1. VI, kuraator Maria Kjær Themsen. Näituse on kujundanud 3+1 arhitektid ja graafiline disainer Louise Hold Sidenius. XVI triennaali laureaadid: Grand prix’ sai Viktorija Rybakova (Leedu) ning kolm järgmist võrdset auhinda pälvisid Kiwa, Officin / Louise Hold Sidenius (Taani) ja Cia Rinne (Rootsi-Soome-Saksamaa), diplomi Raul Meel, Daria Melnikova (Läti) ja Arnas Anskaitis (Leedu) ning EKMi laureaat on Jirí Thýn…
-
Eesti moekunstnike ühendus tähistab oma 20. sünnipäeva pidulike, isegi ülipidulike rõivaste ehk siis kõige tähtsama riikliku tähtpäeva, vabariigi sünnipäeva vastuvõtuks loodud rõivaste näitusega. Veel pühapäevani on vaadata meie moedisainerite viimase viieteistkümne aasta jooksul just esindussündmuse tarvis loodud rõivaste valik. Moekunstnike ühendus ei ole piirdunud ainult oma liikmetega, nad on kutsunud osalema ka lõunanaabrid lätlased. Kui Eestist on väljas näiteks Kai Saare presidendiproua Ingrid Rüütlile loodud kleidid…
-
Tallinnas on üheaegselt graafikatriennaali peanäitusega veel kaks rahvusvahelist graafikaväljapanekut. Rändnäituse „Parool: graafika” Eesti kuraator on Jaanus Samma. Ljubljana rahvusvahelise graafikakeskuse alustatud rändnäitus on kokku pandud kuue maa kunstnike töödest ja selle eesmärk on vaadata graafika muutunud positsiooni tänase maailma avardunud kunstipildis. Iga maa kuraator on täiendanud ühisteemat mõne aspektiga, Eesti mõistetavalt nii, et saaks astuda ühte jalga graafikatriennaali teemaga „Kirjaoskus – kirjaoskamatus”. Sellest lähtuvalt on Jaanus…
-
„Ma ei usu kunsti rolli ühiskonna sotsiaalsete hoiakute kujundajana. Sellise kunsti kesine tõhusus ei õigusta kulutatud jõudu.
Olen oma elu jooksul olnud tunnistajaks vähemalt neljale perioodile, mil hüüdsõnaks oli „kunsti sotsiaalsus”. Esimene oli räige stalinlik sotsrealism, mille „päikesevalguses” sai kunstiinstituudis õpitud ja millest kõrvalekaldumine võis olla eluohtlik. Järjekorras teine oli sõjajärgne Itaalia neorealism, millel oli oluline mõju meie kuuekümnendate aastate „karmi stiili” väljakujunemisele (ja mis jõudis…
-
Näitus „Elektromagnetiline. Põhjamaade moodne kunst 1918–1931” oli kõigepealt väljas eelmise aasta septembris Høvikoddenis Heie Onstadi kunstikeskuses. Väljapanek on toonud esmakordselt koos avalikkuse ette 1920ndate Skandinaavia ja Baltimaade avangardsed kunstnikud. See on ka Eesti varase avangardkunsti suurimaid näitusi rahvusvahelises kontekstis. Prantsuse taustaga kuraator Gladys C. Fabre on öelnud välja mõtte, et tollaseid kunstnikke ühendas usk universaalsete väärtuste eksistentsiaalsesse olemusse, mõte valitses mateeria, vaim keha ja kunstlik loomuliku…
