-
Kas nimevahetus on toonud (või toob) kaasa ühingu töös sisulisi muudatusi? Kuraator on tavaliselt kunstiteadlase taustaga (vähemalt meil), kuid kuraatoritöö spetsiifikat ei saa päriselt kõrvale jätta. Mujal maailmas tegutseb üksjagu eraldi kuraatorite ühendusi.
EKKÜ ühing on siiski nii vormilt kui ka sisult 1993. aastast tegutseva KTÜ otsene järglane. Kuraatoreid on kunstiteadlaste ühingusse alati kuulunud, see ei olnud nimes välja toodud. Iseseisva loomeliidu parameetritega sobitumiseks tuli kunstiteaduse…
-
Tam: 1. Kunstirestoran, mis paikneb vanas kivimajas Lootsi tänava otsas Tallinna sadamas ja mida peavad Andra Orn ja Meelis Tammemägi. 2. Sääl (vene keeles). 3. Detail Kaarel Kütase teosest „Tam, tam, tam”.
9: Metropoli kunstnikud, kes esinevad näitusel „9/6”.
9.1. Steve Vanoni – kunstnik ja muusik Californiast. Kuna ta mängib saksofoni, meeldib talle kujutada huuli. Võiduka naeratuse saab ta nii, et võtab peata võidujumalannalt Samothrake Nikelt huuled ja…
-
Pole küll päris õige väita, et Kondase keskust on tabanud uus hingamine, seal on varemgi eksponeeritud kiiksuga kunsti, traditsioonilist naivismi nihestavat eneseväljendust, aga uus kuraator on pannud seal toimuvat järjest enam vaatama nüüdiskunsti võtmes. Gregor Tauli pooleaastast tegevust võikski iseloomustada Kondase keskuse raskuspunktide ümbersõnastamisena, selle defineerimisena praeguse kunstivälja kontekstis. Paul Kondase maailma on tema sugulusilma kõrval hakanud järjest enam ümbritsema (vaimset) segadust külvav, kuid sellega siiski…
-
Seinas ripub kaks musta hiigelkardinat, mille ees põrandal lebab kaks lookleva kaabliga tänavalaternat. Ühele kardinale on justkui suunatud valguslõõr, kuid lähemal vaatamisel selgub, et kardinale on täies ulatuses trükitud kujutis, seal „on jäädvustatud galeriilampidest seinale langev valgus”. Teisel peaaegu hoomamatu kujutisega kardinal on „galerii pimedus”.
Kõikidel objektidel on lisaks nimele sisukirjeldused, mis annavad edasi mäletatud meeleolu, tunnet ja tajukogemust. Vastasseina on kinnitatud tänavapostid koos rõdule suunatud laternatega.…
-
See on igand ja üldistus. Nüüdisaegseid institutsioone või neid, kes on otsustanud muutuvas ajas ellu jääda, iseloomustab avatus ja huvi horisontaalse arengu vastu. Selle tendentsi taustamõjusid võib näha Operaist Thinkersi tungis hüljata praegused struktuurid ja Occupy liikumises. Reaalne olukord on võrgustunud ühiskond. Globaalses kunstielus näeme uut subjektiivsuse tõusu. Kaanonid ja eliidid hävitatakse, standardid ja kvaliteedid demokratiseeruvad. Pascal Gielen kirjeldab meie kunstimaailma sõnaga „lapik”. Lahe väide. Kõrge…
-
Kuuekümnenda sünnipäeva puhul näitab Jaan Elken oma viimase aja loomingut kahes Tallinna näitusekohas. Kunstihoone galeriis on pandud välja kümme kolmemeetrist galerii põrandast laeni ulatuvat maali, mis moodustavad eriti tagumises saalis võimsa maaliruumi. Maalid on uhiuued, värv pole veel kuivanudki, peale nende on vaadata veel kaks kolme aasta tagust tööd. Hobusepea ülakorrusel on väljas kuus uut keskmise suurusega maali ja 1982. aasta maal „Kajakas”. Alumises saalis on…
-
Just nimelt: kunstnike kõrval on kaasatud tehnikud ja disainerid. Nad toimivad koos, sest paljud kunstiideed on kasvanud välja tehniliste vahenditega, aga ka laiemas mõttes materiaalsusega mängimisest. Kunstnikele on omane, et kujutavad ideed või visioonid tekivad mängu, proovimise, katse-eksimuse tulemusena. Visioon ei sünni jumaliku ilmutusena, kuigi idee irratsionaalne päritolu ei ole iseenesest välistatud. Kui kunstniku teadvus (ja teadvusetus) on piisavalt alginfoga üle ujutatud, hakkab tööle neuronitevaheline automaatika,…
-
Tartu kunstitudengite lõputööde puhul kerkinud küsimused on eelkõige seotud ülikooli maaliosakonnaga. Nad ei saanud oma lõputöid eksponeerida kunstimuuseumis, üks seni tugevalt esinenud magistrant otsustas viimasel hetkel jätta lõpetamata ja teise lõputöö jäi tema varasemale komplektile alla. Tartu kõrgema kunstikooli lõpetajad üllatavad aga meeldivalt.
Neljal päeval Tartu kunstimuuseumi esimesel korrusel eksponeeritud väljapanekut „Lõpupidu” on serveeritud kuratoorse kompromissi või üllatava pop up projektina. Tuleb tõdeda, et just see väljapanek…
-
Nii võiks kõlada kiretu sekretärihääl kümnetes Eesti galeriides, kus maikuu lõpus ja juuni alguses kunstirahvas kohtupidamist mängib ja karmipilgulised komisjonid hindavad tudengite lõputöid.
Initsiatsioonile on alati ja kõikjal loodud pisut hirmutav aura, kuigi traditsioonidest teadlikud asjaosalised peavad pigem austusest värisevat hääletooni harjutama kui oma töid kokkuleppelistele hindamiskriteeriumidele kohaseks kõpitsema. Nõnda hindavadki kunstnikud kunstnikke ja kui kogenud vaatlejad mõnda sellist juhtumit ka mäletavad, siis minule küll ei meenu,…
-
Väidetavalt läheb aega kakskümmend aastat, et maailm hakkaks mingit nähtust, olgu see siis riidemood või kunstinähtus, (taas)avastama ja (taas)hindama. Nii ei ole kuigi üllatav, et 1990ndatel alguse saanud ning end jõuliselt kehtestanud nähtuse koo(n)dnimega „Edela-Eesti anarhism” vastu on süstemaatilist huvi tundma hakatud alles nüüd, kakskümmend aastat selle algimpulsist hiljem. Rõhuga ajalool on uurinud nähtust kuraator Rael Artel Kumus Eesti kunstiväljade alanäitusel „Plahvatus Pärnus”. Ta tegi seda…
