-
Graafikakunstnik Marju Mutsu (1941–1980) küpsem looming, mis on suuresti piiritletav vaid ühe aastakümnega – 1970. aastatega, ühendab endas vastandlikke tahke. Esiteks, kuuludes kunstiinstituudi õpingute ajal 1960. aastatel kunsti- ja laiemalt kultuurialast teadlikkust ja erudeeritust kultiveerinud kunstnike rühmitusse ANK ’64, on Mutsu olnud kursis nii moodsa kui ka kaasaegse kunsti nähtustega, mille eri meetodeid ja võtteid ta oma töödes tõlgendas ja arendas, säilitades seejuures ka kiindumuse konventsionaalse…
-
Lahkunud on metallikunstnik Liidia Elken, üks sõjajärgse eesti tarbekunsti alussambaid ja selle edendajaid, Eesti Metallikunstnike Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige ja auliige.
Liidia Elken oli pärit Tartumaalt. Pärast alghariduse saamist läks ta 1941. aastal Rakvere kergetööstuse tehnikumi, selle lõpetamise järel 1946. aastal kohe ka õppima metallehistööd Tallinna riiklikku tarbekunstiinstituuti (nüüdne EKA), lõpetas instituudi 1952. aastal ja siirdus seejärel tööle Tallinna Juveelitehasesse, millega jäi seotuks üle 55…
-
Eevart Arrak sündis Võrumaal Lasva vallas Mõrgi külas metsavahi kolmelapselises peres. Üldhariduse omandas Võrus ja Tartus, kunstihariduse Tartu kunstiinstituudis õppinud vend Erichi ja tema abikaasa Melanie vabaateljees aastatel 1960–1967. Seal Veeriku tänavas tutvus noormees Piibe Müürsepaga, tulevase abikaasaga ja teiste hiljem tuntud kunstnike Jüri Marrani, Aksel Eisti ja Lembit Lepaga.
Töömehepõli algas tisleri ja pagarina, kuid 1957. aastal hakkas ta hoopis eelistama vaese kunstniku leiba. Elu…
-
Mitmesugused tähendustasandid
Ma tean, et selle näituse surumiseks Tallinna Kunstihoonesse tuli kuraatoritel võidelda eelarvamuste ja kolleegidega. Projekti eesmärk on tuua esile ornamendi mitmesugused tähendustasandid (ornamentaalsus kunstis ja märkide tähendus käsitöös), tekitada intriigi ja vastandusi ning võimalusi valdkondadevaheliseks üksteisemõistmiseks. Osalejateks on mitmete käsitööalade käsitöömeistrid, kelle oskused ja meisterlikkus on silmapaistvad, kutsutud osalejad, kelle looming on andnud põhjust eeldada, et nad kasutavad selle näituse raames käsitööd kui väljendusvahendit tänapäevase…
-
Olle osales põhimõtteüleselt kõikides tolleaegsetes tegevuskunstigruppides: Non Grata, Fashist Lendas Üle, C.n.o.p.t., Leegion, isegi korpulentsete naiste rühmituses Rubens ning viimati Põleva Kaelaga Kirjaku alternatiivtsirkuses. Nii nagu Gunnar poseerib koos Keskküla, Toltsi, Lapiniga Soupi kaanefotol, on Olle anonüümse tegelasena NG algusaja piltidel – 240 h Non Stop Ghetto maraton Pariisis, 336 H Kölnis, München, Frankfurt, Riia, Vilnius, Korea, On The Road . . . .
Nii nagu Gunnar tõmbus arrogantselt oma…
-
Tartu kunstimuuseumi raputab tänuväärselt järjekordne kohaspetsiifiline maavärin. Rael Arteli aastaalguse probleemnäitusega „Kas me sellist muuseumi tahtsimegi?” võrreldes on Maria Arusoo uurimus-lavastus ajatum, ent ajakesksem, labürintlikum ja üldistavam, esteetilisem ja filosoofilisem, kuid kutsub seegi näitus arutlema mh kunstimuuseumi rolli üle XXI sajandil. Arusoo: „Näituse mõtestamisel on määravaks sisemise ja välimise, pärismaailma ja muuseumimaailma dialektiline suhe” (pressitekst). Meie meilivahetuses (vastused 1. VII 2014) konkretiseerib kuraator kohaspetsiifilisuse osakaalu järgmiselt:…
-
Eesti kunstimuuseumis on kahel korral töötatud välja eriline haridusprogramm vaegnägijatest täiskasvanutele ja lastele. Mõlemal korral on seda rakendatud skulptuuri puhul: esimest korda möödunud aastal skulptuuriklassiku Jaan Koorti näitusel, teist korda kuu aega tagasi avatud eesti modernistliku skulptuuri väljapanekul. Mõlemal juhul on idee algataja ning programmi väljamõtleja Jane Meresmaa. Ellu on seda viidud tihedas koostöös kuraator Juta Kivimäega. „Olen tänulik Jutale, kes on alati olnud haridust soosiv…
-
Lahkunud on ehtekunstnik Virve Pedari, juveelikunstile pühendunud looja ja selle traditsioonide jätkaja, oma põlvkonnale hea kaasteeline ja noorematele kvaliteedi etalon.
Ta sündis Virumaal, seal lõpetas Kunda keskkooli. Hingelt kunstnik ja varasest lapseeast joonistamist armastanud noor inimene astus 1970. aastal ERKIsse metallehistöö erialale, kus vaimustus kallis- ja vääriskivide lummavast maailmast ja kust sai kaasa professor Leili Kuldkepi nõudliku töö- ja loomefilosoofia. Pärast kõrgkooli lõppu 1975. a töötas ta…
-
Anonymos Bohi kümme käsku revideerivad klassikalist piiblit üsna julgelt, need võib võtta kokku lihtsa loosungiga „Loo enda keskkond!”. Ehk lahtiseletatult: kui kuskil ei meeldi, liigu edasi. Ning loomulikult: „Kui tead tõde, siis jaga seda valjult kõigiga!”
Ameerika poeet Ron Whitehead on iseloomustanud Anonymous Bohi loomingut kui postapokalüptilist absurdset mängulisust kaleidoskoopilisel maastikul. Whitehead on võrrelnud Bohi ka sõrmuste isandaga, kes on võimeline kõike ümber enda sõrme keerama. Just…
-
Tabel või formular esineb Toltsi loomingus juba varem. Mõned automatistlikud joonistused (või ka nn kuhjatisteseeria) on tehtud nõukogudeaegsetele standardformularidele. Kriitikud on näinud selles tollase bürokraatia naeruvääristamist ja ühiskondliku absurdi estetiseerimist. Teisalt võimaldab tabel kahemõõtmelist maalipinda struktureerida, seda mõttelisteks ja tegelikeks osadeks ning kihtideks jaotada, määratleda seda, mis on ülal ja mis on all. Tabelit võib lugeda lääne traditsioonis vasakult paremale ja ülalt alla või vastupidi, nagu…
