-
Ingrid Polding
7. IX 1944 – 9. IX 2014
Ingrid Polding, neiupõlves Kallas, sündis Tallinnas. Ta on lõpetas Tallinna 16. keskkooli ning seejärel 1973. aastal ERKI tekstiili eriala kiitusega. 1973. – 1978. aastani töötas Ingrid Polding kombinaadis Ars dekoratiivkudumise ateljees autoritiraaži-kunstnikuna. Aastatel 1978–1981 õpetas ta ERKIs tekstiilikateedri üliõpilastele lõngade värvimist ja telgedel kudumist. 1982. aastast peale tegutses ta rahvakunstimeistrite koondises Uku, 1991. aastast peakunstnikuna. 1997. aastast oli vabakutseline…
-
Näituse kuraator Rael Artel on kirjutanud kataloogi eessõnas, et „Tartu kunstimuuseumis on kujunemas traditsioon näidata oma kogude ja eesti kaasaegse kunsti kõrval ka naaberriikide kunstiskeene olulisemaid tegijaid” ja et sel aastal on ta tutvustamiseks valinud „Pilvi Takala, ühe omanäolisema ja produktiivsema noorema põlvkonna kunstniku rahvusvahelisel kaasaegse kunsti väljal”. Kes kuuluvad nooremasse põlvkonda (Takala on sündinud 1981. aastal) ja mida tähendab „produktiivsus”, jääb küll hämaraks, aga Pilvi…
-
Esimese maailmasõja alguse 100. aastapäevale pühendatud nelja töökeelega konverents Riias oli tõeliselt interdistsiplinaarne. Korraldustoimkonda juhtinud kirjandusteadlane Pauls Daija ning kultuuriantropoloog Deniss Hanov olid suutnud tagada sujuva töökorralduse.
Hanovi ettekanne sõjaga seotud muudatustest Euroopa kultuuris juhatas sisse intensiivse ja hariva mõttevahetuse. Käsitleti poliitilist ja militaarset temaatikat: näiteks läti küttide saatuse keerdkäike (Andris Šnē), aga ka luulet, proosat, filmikunsti (Inga Pērkone), näohaavade maskeerimisvõtteid (Bridget Keown), mentaliteedimuutusi (Sergei Kozlov),…
-
Portugali päritolu ehtekunstnik Carla Castiajo on EKA doktorant, esimene Eestis, kes astus doktorantuuri ehtekunsti teemaga. Tema doktoritöö on „Juuksed – puhtus või promiskuiteet? Juuksed kui materjal ja selle tähendus (ehte)kunstis” („Hair: Purity or Promiscuity? Exploring Hair as a Material and its Meaning in Jewellery/Art”). Kõnealune näitus oli Carla Castiajo doktoritöö osa. Sealt ei leidnud õigupoolest ehteid, vaid kontseptuaalsed objektid ning fotod. Kui viktoriaanlikul ajal oli juustest…
-
„Jeruusalemma sündroom ehk Teekond sinna, ei tea kuhu, toomaks seda, ei tea mida” on Rainer Kaasik-Aaslavi esimene isikunäitus. Seni on kunstnik aktiivselt tegutsenud kunstirühmituse Otse! (Rainer Kaasik-Aaslav, Nils Hint, Annika Kedelauk) raames. Näituse terviklikkuse põhjal võib öelda, et aeg isikunäituseks on küps: paljud kunstniku varasemad suundumused on settinud isikupäraseks käekirjaks, teemade ringiks, tervikuks.
Kunstniku loomingu kaks peamist teemat on religioon ja mütoloogia. Üks näitusel eksponeeritud teostest…
-
Esiteks tundub, et osakond on leidnud viljaka tasakaalu koolkonnaliku (kloosterlikukski nimetatud) kestlikkuse ja avatuse vahel. Näitusel esitletud tööd on otsingulised ja nende laad ning kasutatud tehnikad mitmekesised, ent teoste üldine tase sedavõrd tugev, et ei julgeks arvatagi, et tegemist on üliõpilastöödega. Kontseptualistlikku veiderdamist kohtab sel näitusel vähe, ulakat vaimutsemist kohati. Harrast vaimupanemist esineb, aga kultuurimaastiku keskmisega võrreldes mõistuse piires ja seda hoolimata koolkonna üldisest sügavast vaimsusest.…
-
Keiu Maasik kõneleb „Intervjuus emaga” (2014) otsekoheselt, pärides noorema õega emalt tema noorusaastate, raseduste, emaduse ja suhete kohta. Videot saadab Maasiku V klassis joonistatud elujoon, kus 21. eluaastale on märgitud lapsesaamine ning Tartu ülikooli kliinikumist väljastatud haiguslugu, mis tõendab, et 21aastasele patsiendile on tehtud abort.
Teine noor kunstnik Alissa Nirgi on esitanud samuti isikliku video sellest, kuidas ta oma pikalt vangis olnud ukrainlasest isaga ühist keelt…
-
Korraldajad vabandasid juba kogunemisele kutsuvas teates, et tegelikult ei ole tegemist kooliga, hierarhilist teadmiste jagamist ei tule. Pealegi ei olnud ükski kohaletulnuist (minu kõrval ja mööndustega vaid Tristan Priimägi) nõus end kriitikuna identifitseerima. Nii tundub arutluste käigus kõlanud juhuslik sõnavääratus „kutseline harrastuskriitik” parima üldnimetajana, millega kogunenuid iseloomustada.
Korraldajate eesmärk oli koondada mitmed kultuurivaldkonnad ja käsitleda nõnda kriitikat kui üldisemat probleemi. Valdkonnaülesus kanti suhteliselt hästi välja. Kohaletulnute hulgas…
-
Kumu praeguste näituste „Mina kui maal” ja „Sinine laguun” kohta on näituste kuraator Kati Ilves Kumu kodulehel öelnud: „Näitusel ruumiliseks tervikuks sulanduvad projektid ilmestavad kaasaegse maalikunsti installatiivset suunda, kus maalikunsti mõiste liigub eemale sellest, mida harjumuspäraselt maalikunstiga seostatakse”. See eesmärk on näitustega totaalselt täidetud. Estnale on maal standardse objektina alguspunktiks, kust edasi liikuda.
Harjumuspärase maalimõiste võib kahtluse alla seada selle formaadi eneseteadvuse puudumise tõttu. Maal, olgu…
-
Võib tunduda põhjendamatult ründav, kuid alustan siiski etteheitega artikli autorile. Artikli lõpus viitab Soomre „kiisude-kutsude” koori refräänile, kus räägitakse ka läbipaistvusest. Olen läbipaistvuse poolt, kuid see võiks alata sellest, et üleskutse esitaja ise oma mõtteid ka läbipaistvalt arendaks. Pärast Soomre artikli lugemist ei saa ma enam hästi aru, mis kunstiinstitutsioonides toimub. Sulgudes ja jutumärkides kommentaaride ja täienduste tõttu on artikkel võrdlemisi krüptiline, vähemalt minule ja mitmele…
