-
NOORSOOLIKAS 2004
Viimasel ajal ei saagi enam aru, kas meil on rohkem seeni või luuletajaid. Eestlane pole mitte ainult laulja, vaid ka kange luuletaja. Lisaks megamoeetendusele saab muudki pisipulli. Contra ja Märka ümber paistab koondunud kummaline kooslus: Uximer, Tiina, Rasmus, Lyyn, Agresso, Ana Niklas, Greta, Liis, Stella, Kersti, Kaarel Täll, Kristo, Kärri, Urmas Lüüs. Comic Sans MS ðriftis prinditud, mustade pappkaante vahele käsitsi klammerdatud ja…
-
Suurima valikuga on-line-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas. Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl. 10 ? 18, tel. 744 1627,
faks 742 3345, e-post: kriso@kriso.ee
APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud E ? R kl. 10 ? 20,
L kl. 10 ? 19, P kl. 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud E…
-
Märtsis anti teada, et Eesti Keele Instituudi direktor Urmas Sutrop, kultuuriminister Urmas Paet ja rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo allkirjastasid memorandumi, millega kinnitati oma huvi toetada EKI keelenõuande toimimist. Tutvustati keelehoolde projekti, mida toetatakse 2004. aastal ühe miljoni krooniga. Mida annab sellega ära teha?
Keelehooldega on instituudi keelekorraldusrühm juba pikka aega tegelnud ning põhisuunad on välja kujunenud. Suurima koormuse annab keelenõu andmine, nõu antakse nii telefoni kui ka…
-
Marché de la Poésie toimus tänavu Pariisis 22. korda, nii et tegu on üsnagi väljakujunenud traditsiooniga Arlette Albert-Birot? korraldava käe all. See on tõepoolest luuleturg või -laat, kus kõrvu esinevad kirjastajad, köitekunstnikud, raamatukujundajad, näitlejad ja muusikud ? ühesõnaga kõik, kel luulega mingigi seos ja tahtmine üles astuda. Päris niisugusel kujul ei ole ma sellist üritust kusagil mujal kohanud; enamasti on tegu kas luulefestivalide või raamatulaatade käigus…
-
Üldse ei jää ?Reisi võlgu? lugedes kahtlustki, et autor meresõidust üht ja teist jagab, tegelikult tekib koguni tunne, et ta ise ongi meremees (vähemalt olnud), ja see võimaldab tõrkevabamat sisseelamist, kuigi meremehe kirjeldatud sündmused on veel kohutavamad kui Lemberi omad.
Ma ei pea sugugi võimatuks, et Ira Lember on kuskil seal Süürias, kõrbes, kus tema tegelased armuvad, ka tegelikult kunagi turismireisil käinud (ehk tõesti nõuka-ajal), kuid…
-
Sest püüdes hakata ?Treffamisi? lugema, ei jõuagi kuigi kaugele, kui juba kuhjub lauale suurem ports raamatuid, käsi küünitub riiulist järgmiste ja järgmiste järele (hea, et riiul on lähedal), lugemine hargneb laiali, jõuab lõpuks ringiga vajaduse juurde uus raamat juurde võtta, aga selleks ajaks ei pea pea enam kõiki seoseid ja ühendusniite kinni ja isegi esimese raamatu juurde tagasipöördumine ei too mingit silmanähtavalt loogilist korrastatust. Iseenesest on…
-
?Luuletuste? pealkiri ei taha jätta lugejale voli otsustada raamatu þanri üle. Ometi ei kohta siin miskit luulele tavapäraselt iseloomulikuks loetut, ei riime, värsse, salme, rütmi (s.o seotud kõnet), lüürilisust vms., nagu ei leidu ka ilukirjanduslikku keelt üldse. Seda olekski tðekkidelt palju tahetud! Siiski leiab sellest tekstikogumist mõningaid ilukirjanduslikke tunnuseid, mis loovad eepilist üldpilti, nagu läbivad tegelased (Ricardo, Krista, Hannes, Heli, Nadeþda, Eduard, Leo) ja tegevuse asetatus…
-
Tsükkel ?Tartu küklos? koondab valdavalt riimilist luulet. Kuigi kuulun juba nende hulka, kellele vabavärss tundub loomulikum, ei väsi ma üllatumast, kuidas pealtnäha lihtsatele riimidele suudab pingsaid luuletusi rajada näiteks Triin Soomets. Ent kas ongi õige öelda, et Soometsa luule pinge on riimides? Pigem ikka neis meelelistes-rütmilistes kontrastides, mis riimidele eelnevad ja nendes ei vaibu.
Loone Otsa riimidele aga mingit pinget ei eelne ega järgne. On…
-
Grunbergi geniaalne tekstipidamatus on aga nii ülevoolav, et 2000. aastal valis ta omale teise kirjastuse ning debüteeris Marek van der Jagti nime all, pälvides ?Minu kiilaspäisuse ajaloo? eest aasta uustulnuka preemia. Kaks aastat hiljem sama pseudonüümi all ilmunud ?Gstaad 95 ? 98? minajutustaja on aga oma süütuses kraadi võrra perverssem kui de Sade ?Vooruse õnnetustes?.
Kui Grunbergilt võib veel teab mida oodata, siis Zwagerman on jõudnud…
-
Selline on minu kokkuvõte Sofi Oksaneni raamatust ?Stalini lehmad?. Kokkuvõtte järgi võiks kirjutada mitu väga igavat, tüütut, mittehaaravat, targutavat või pingutusest kärisevat raamatut. Et muudkui ?Anne raamatu? silt peale ja müüki. Küll nad ostaks. ?Nemad?. Salapärased elukad, kes nüüd ajavad sama hoolsalt säärte pealt karvu, nagu nad paarikümne aasta eest importsukapükse taga ajasid.
Kuid ennäe, Oksanen kirjutas hoopis haarava ja erutava raamatu. Napakymppi. Otsekui mõnusa vabakäejoonega…
