-
Peter Stamm külastab sel nädalal Eestit ja esineb Pärnus, 22.10 kl 16 linnaraamatukogus; Tallinnas, 23.10 kl 13 rahvusraamatukogus.
Peter Stamm, Hajusad maastikud. Tõlkinud Krista Räni. Huma, 2004. 133 lk.
Peter Stammile on oluline lugeja ja teksti vaheline saladuslik protsess ning see, mil moel suudab tekst muuta oma lugeja häälestatust, meeleolu, kirjutab Eve Pormeister ?Hajusate maastikkude? järelsõnas. Kunstiteos sünnib lugedes, kinnitab retseptsiooniesteetika. Nii võikski öelda, et ?Hajusaid maastikke?…
-
Nii nagu igas teiseski tsivilisatsioonis, on ka eestikeelsuses keskseks semiootiliseks mehhanismiks (eesti/Eesti) isa. Isa on kõige algus. Isa (seeme) tekitab. Loodetavasti teab iga õige eestlane meie rahvuskangelase Kalevipoja isa: see oli vana Kalev, kes oma poja nimeks jättiski iseenda nime koos täpsustava partikliga ?poeg?. Kõige tuntum eesti isa on siiski Tammsaare sule all sündinud Vargamäe Andres ehk Andres Paas, kelle esimene poeg ei olnud millegipärast enam…
-
Külm, agressiivne, ekstravagantne, vihkajalik, rõve, geniaalne ? need on vaid mõned epiteedid, millega on iseloomustatud tänavu Nobeli kirjanduspreemia võitnud ja meiegi pressis juba ohtrasti tutvustatud austria kirjaniku loomingut. Tõepoolest, Elfriede Jelineki tekstid ei jäta kedagi ükskõikseks, sest ta teeb justkui kõigile ära, mehed saavad munadesse, naised vastu vahtimist ning Alpi-idüllis mõnulev Austria-kodumaa järjekordselt teada, mida tähendab tema poegade ja tütarde tõeliselt vihkav armastus ? Hassliebe. Loomulikku…
-
.
Uudiseid äsja lõppenud Frankfurdi raamatumessilt.
Pühapäeval anti Frankfurdi Pauli kirikus üle selleaastane Saksa Raamatukaubanduse rahupreemia, mille pälvis ungari kirjanik Péter Esterházy. Auhinda põhjendatakse sellega, et premeeritu on ?kirjanik, kes järeltuleva põlvkonna kaugelt arusaadava häälena kirjeldab inimese laostumist terrori ja vägivalla tõttu ning uuesti tõusmist leinas ning iroonias. Tema julgus avameelne olla ja tragöödiat näha seab euroopalikule depressioonile kontrapunkti. Nii on noorim ?joyce?iaanidest? paiknenud uutmoodi mitte ainult oma…
-
SÕJAST
Kindral Carl von Clausewitzist järele jäänud teos. Vahest üks Lääne olulisem sõja-alane, -filosoofiline või -teoreetiline teos. Põnev lugemine ka neile, kes sõdu ajaloolise nähtusena heroiseerima ei kipu. Tõlkinud Krista Räni, toimetanud Andres Langemets, Rein Helme, Peeter Helme. Kujundanud Jüri Kaarma. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 1116 lk.
Jaan Oks
ORJAPOJAD
Oksa kirjad, muljendused, mõtisklused, kujutused Saaremaast, väljarännanutest (Samaara kubermangust), kirjandusest, kannatamisest jpm. Lisaks lühikesed uurimused, arutlused Oksa elust, kirjutusest jne…
-
Suurima valikuga online-raamatukauplus Eestis: üle 1,5 miljoni nimetuse iga päev, 24 tundi ööpäevas.
Külastajatele avatud Tartus Küütri 16,
E ? R kl 10 ? 18, tel 744 1627, faks 742 3345, e-post kriso@kriso.ee
? APOLLO RAAMATUKAUPLUSED
Tallinnas Viru 23 avatud
E ? R kl 10 ? 20, L kl. 10 ? 19, P kl 11 ? 16.
Tartus Ülikooli 1 avatud
E ? R kl 9 ? 19, L…
-
Vaba arutelu avas konverentsi teemat selgeminigi kui ettekanded. Need puudutasid Prousti loomingu eri tahke, näidates kirjanduse käsitlemise mudelite rikkust, aga ka piire. Selgus, kuidas Prousti lugemine võib avardada arusaamist Euroopa ja eesti kirjandusest, inimese alateadvusest, mälust, keelest, lühidalt ? meist endist. Diskussioonid jõudsid aga välja algse küsimuseni, kuidas see kõik võiks meid aidata Prousti mõistmisel ning mida üldse tähendab ühe autori mõistmine.
Küllap sai see võimalikuks, kuna…
-
Seega ? ?piir? on olemas eelkõige ?nii hea kui ka kurjana? (ning mitte niivõrd ?sealpool head ja kurja?). Kolmandaks on meil ju olemas Emil Tode (eestikeelselt Tõnu Õnnepalu, sündinud 1962) romaan ?Piiririik? (1993), kus nii ?piir? kui ka ?riik? on kokku viidud moodustiseks, mida kirjanik ise määratleb nii: ?Ükskord ma lugesin lehest sõna ?piiririik?. Nii nimetati seda maad, kust ma tulen. See oli poliitiline termin. Väga…
-
Kallaste-ajast on mul siiani meeles minu elu esimesed ?kommid? ? tegelikult lihtsad suhkrukuubikud, nagu neid tee sisse pannakse. Neid komme sain ma vanalt õigeusklikult vene naiselt, kes oli mulle hoidjaks võetud, kuna eesti lasteaeda seal polnud. Ja ta tõesti hoidis mind. Ja mina teda. Mu vanemad teavad rääkida lugu sellest, kuidas ma kord, kui tädi Anna (nii oli mu hoidja nimi, sama nime panin ma oma…
-
Ometigi päris nii see pole. Tõepoolest, tema luuletusis võib olla palju (enese)irooniat, ent omal kummalisel kombel tekitas ta tunde, et igaüks, kes seda loeb, tunneb ühtäkki samamoodi. Mina tundsin. ?kange alkohol ja kultuur/ nemad hoiavad elus/ muidu me kylmuks surnuks/ või läheks päris hulluks/ kirglikud nagu me oleme ? eitage kui tahate, aga kipub nii olema küll.
Nõndaks, kui olete esimese luuletuse läbi saanud, siis jälgige fotot…
