-
Ma ei osanud arvustusele pealkirja panna. Seepärast jätsin pealkirja ära ja stringisin lihtsalt päisesse olulisema kõigi eeposesõprade rõõmuks, sest pealkirjast leiab Sirbi otsingumootor selle keerulise sõna kaks päeva kiiremini.
See otsinguabi ei ole samas ülistus. Võrreldud on ainult eesti omi ja neid tuleb viimasel ajal liiga tihedalt, et kindel olla, kas kõik said võrreldud.
Neil, kes leiavad, et eeposi ei sünni üldse pingeritta seada, soovitaksin ka kõrgushüppajate nabade…
-
* * *Millal oli see öö?Kas see öö tuleb?Kas jumalad on meid hüljanud?Kas jumalad on meid unustanud?Me oleme ise unustanud nende keeltPeaagu unustasime, unustame?Päikese tõustes pöörame pilguditta ja tunneme rõõmu päevast.Õhtul pöörame end läändeja saadame päikse põhku uskudes, et seetõuseb taas.Me read jäävad hõredamaks:mõned tõusevad taeva,mõned unustavad ära me keele,aga südames on meil usk,seda ei suuda me hävitada.Kui kirikukell helisebastub mäemarilane innukalt kirikusseja palvetab oma emakeele…
-
XIX sajandiks oli mäemari keeles kirjutatud juba rohkelt tekste. Aastasaja alguse poole kirjutati rohkem vaimukirjandust. Esimene neist oli 1804. aastal välja antud ?Väike katekismus?. Seda trükiti kogunisti tiraaþis 1200 eksemplari, sellest hoolimata pole säilinud ühtki. Ent Peterburis 1821. aastal ilmunud ?Evangeeliumit? saab lugeda nüüdki. Esimene aabits ilmus mäemari keeles aastal 1837, seda tuntakse Kedrovi aabitsana. XIX sajandil ilmus ühtekokku üle kümne raamatu. Põnev on see, et…
-
Mõlemad rahvad on maailma ?malelaual? olnud pigem kaotajad (kui Transilvaaniat ja Malviini saari silmas pidada). Samas on nende ajaloomällu jäänud maahõivamine ning hilisem mehine vastupanu vastavalt Saksa ja Türgi ning Briti vallutajatele (Uus-Meremaa maoorid ja Lõuna-Aafrika buurid jäid viimastele alla). Kahe maa majanduslik arengutase on sarnane. Tööga seal üle ei pingutata, kuid veiselihast ja veinist ei loobuta isegi kitsastel aegadel. Kui madjaril raha enne palgapäeva otsa…
-
Samas on koostaja siiski püüdnud leida ?kompromissi, kus isiklikud meeldimused, luuletaja tähendus Soome kaasaegses luules ja tema võimalik kõnekus Eesti praeguse luule konteksti silmas pidades põimuksid ühelt poolt kirevaks, teisalt aga kompaktseks tervikuks?. Kompromissid on ikka tarvilikud, arvatavasti arvestas Jan lahkelt ka varasemate toimetajatega (Krull, Kaldma jt.), kellelt töö üle võttis, kuid ei saa lahti tundest, et ka avalikult autokraatlikud ja kompromissitult isikliku maitse järgi koostatud…
-
Mida me neile õieti pakume, millega neid aitame? Euroopalikku haridust, millega kaasneb paratamatult oma pärimuse musealiseerimine?
Kui Vene Föderatsioonis kavandatava administratiivse reformi tulemuseks on rahvuste sotsiaal-majandusliku tasalülitamise kõrval nende folkloriseerimine, siis kas on mõeldud sellele, milleni viib tegelikult Eesti humanitaarabi, suurimasse sihtriiki Venemaale suunatud kolme miljoni krooniga finantseeritud hõimurahvaste programm? Eks aidata sellega vähemad vennad euroopaliku hariduse otsa peale. Vaevalt saab aga kindel olla, et sellega…
-
Soome-ugri identiteeti käsitlevat kunsti jätkus (ja osalt jätkub ka praegu) nii mõnessegi galeriisse: disaini- ja arhitektuurigaleriis on Anu Raua kihnu kördi installatsioon, G-galeriis Kärt Summataveti joonistused ja tema juhendatud üliõpilastööd, Kastellaanimajas oli ungarlase Sandor Valy maalinäitus, mis päädis tema ja soomlase Juha Valkeapää performance?iga, rahvusraamatukogus on väljas Ungari ajalooliste kirikute fotod, kongressi ajaks toodi Sagadi puusümpoosionil valminud kujud Tallinna Tammsaare parki. Näituste loetelu sai nagu päris…
-
Soome-ugri vaimumaailmaga tutvumine kujunes väga huvitavaks. Luuletused, mida sel õhtul ette loeti, kõnelesid rohkem sisemaailmast ja hingeelamustest. Põnevam, kui oleks käsitletud muu hulgas ka nende müüte ja legende. Läbi nende mõraste hingepeeglite saame teada, millised me ise tuhande aasta eest olime. Aeg on seisnud Põhjala jäistel lagendikel, aga ühes maakamarale kinnitunud kailude ja karikakardega ei ole põhjapõdrad lähispolaarrahvaste mälestusi juurtega välja ampsanud. Juured on jäänud paika…
-
Svetlan SemenenkoEESTI ALBUM ehk MITTE KÕIK EI OLE VEEL KAOTATUD
Vene luuletaja ja tõlkija vastne kogu, mis on hää märk, et meie kõrval toimub tõepoolest veidi ka ühe teise kultuuri elu. Tundub mõnuga loetav, ajakajaline ja lihtsalt kirjutatud luule. Kolmkeelsele pääliskirjale vastavalt on sisugi kolmkeelne. Tagakaane fotodel meenutab Semenenko mõnd biitnikku (täpsemini Kerouaci). Ilo, 2004. 98 lk.
Hellar GrabbiEESTLASTE MAA
Valimik 1953. ? 2003…
-
Mida originaalset on öelda plaadikriitikul, kel tuleb arvustada mõnda Beatlesi best-of-kogumikku, mis rahaahnete stuudiobosside tahtel jälle kord turule on paisatud? Enam-vähem kõik, mille ütlemine oleks võimalik või mõttekas, on juba öeldud, ning seda, mida veel ehk öeldud polegi, ei taha keegi kuulda. Selline on kord juba klassiku saatus: alates hetkest, mil kõik tema teoseid peast teavad, jääb nende üle arutlemiseks vähe ruumi. Nii juhtub mitte vaid…
