-
Muuseas. Eesti Entsüklopeediakirjastuse poolt aastal 2001 välja antud ?Väike entsüklopeedia 2002? teab näiteks märksõna ?näärid? all kirjutada järgmist: ?uusaastapühad; kujunesid eraldi pühadeks 1691, kui aasta alguseks määrati 1. jaan. Kombestik sarnane jõulukommetega, rohkem on tulevikuennustusi, eriti uusaasta laupäeval, s.o. vana-aasta (31. dets-i) õhtul ja nääriööl. N-de ajal liikusid ringi n-sokud ja
-poisid.?Asja tuum on selles, et mõlemad ilusalt eestikeelsed sõnad ? nii ?jõulud? kui ka ?näärid?…
-
Väga head kirjandust ilmus ehk jupi võrra vähem kui viimastel aastatel, aga see ongi normaalne: nii väike kirjandus nagu eesti oma ei saa endale tohutut väärt kirjanduse raiskamist lubada. Või umbes nii. Samas need, mis ilmusid ja põrutasid, olid imelised. Ma ei pretendeerigi siin tohutule üldistusele, vaid tahaksin lihtsalt mainida mõnd raamatut, mis mind, inimesena, sel aastal vähekegi muutsid, avardasid, kasvatasid (ma ei mõtle midagi didaktilist,…
-
Leelo Tungal:
Tänan küsimast!
Suurepäraselt!
Jan Kaus:
Luuletus, kust küsimus pärit on,
küsib ka:
?Kui sul puuduks kõige kallim,
tema lähedus ja lembus
ning su elu hallimast näiks hallim,
kui ta hellus ja ta embus
kõik su tuled põlema ei süütaks,
puuduks see, kes iga sõõmu
sinu peekrist kaasa rüüpaks,
olgu kurbust, olgu rõõmu, ?
kuidas elaksid??
Tundub, et ainult siis on mõtet küsida esimest küsimust,
kui ei pea küsima teist; kui on neid, kes hoiavad südame
tuksumas.
-
PEGASOS JA PEEGEL. Valimik tõlkeluulet
Määratlus kõlab isegi väheütlevalt, sest tegelikult tegu on värsimeistri mastaapse kogumikuga, elutööväärilise priske köitega, mis on ühtlasi kultuurilooline retk läbi luuleloo, peites endas mitu pisikest raamatut. Üks aasta olulisemaid koguteoseid, seda enam, et tõlkeluule kirjastamisega on meil muidu asjad halvasti. Kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Keele Sihtasutus, 2004. 518 lk.
Uku Masing
LUULE V
Sisaldab poeeme (nt ?1343?, ?Georg Müller?), luulekogusid/tsükleid ja muidugi lisandusi Masingu luule…
-
Tõega midsomerlikuks erandiks oli vaid kirjastuse Sinisukk direktori kirglik rünnak Jürgen Rooste pihta, kes olevat Sinisukka sopakakirjastuseks nimetanud. (Nagu selgus, tugines süüdistaja peaasjalikult Valle-Sten Maiste tsitaatidele). Aga see vahepala oli ometigi täiesti päevateemast mööda ? kui mitte teemakohaseks pidada eesti kirjastuste kapseldumist mingisse abstraktsesse promomaailma ning suutmatust mõista ja toetada eesti literaatide väärtushinnanguid. Oma kvaliteetproduktsiooni taha barrikadeerunud ja ähvardavalt autorikaitseseadusega vehkiv Maria Edala kulutas aega ja…
-
Siinkohal ütleme küll ? stopp! Mida see tähendas ? sündida pärisorjast mõisakingsepa pojana? Mis asi üldse oli ?pärisorjast mõisakingsepp?? Kuidas see seisund/seisukord suhestub näiteks tänase ?müügimehe? ametiga? Kas tema ainult tegi või tema samas ka müüs mõisas tehtud kingi, s.o mõisakingi? Ent 1951. aastal välja antud ?Kalevipoeg? kirjutab edasi: ?Kui raske oli orjuses ägaval talupojal oma lastele hariduse andmine, sellest kõneleb Kreutzwald 1862. aastal: ?Mina tunnen…
-
Fantaasiakirjandust, s.o jutte, mille tegevus või tegelaskond väljub reaalse maailma raamidest, on sageli kirjutanud kirjanik-realistid põgusa kõrvalepõikena realismist. Vältides kergekäeliselt fantaasiaks liigitamast iga eelkooliealiste pisipalakest, kus konn ja ekskavaator omavahel räägivad või supilusikas mereröövlit mängib, vaid nõudes mitte enam jutu, vaid jutustuse tekstikude ja avaramat taustaplaani, võib siin nimetada autoreid nagu Oskar Luts (?Nukitsamees?), Eno Raud (naksitrallide lood), Aino Pervik (Kunksmoori lood), Robert Vaidlo (Kukeleegua lood),…
-
Académie Française?i selleaastase romaanipreemia pälvis Bernard du Boucheron debüütromaaniga ?Court Serpent? (?Lühike madu?), milles on juttu piiskop Montanuse reisist XIX sajandi lõpus Atlandi ookeani põhjaossa, kus ta satub ühele saarele. Auhinnale pretendeerisid veel Marie Nimier? ?La reine du silence? ja Christian Combazi ?Lion ardent?.
Goncourt?i preemia sai Lauren Gaudé romaan ?La soleil des Scorta? (?Scortade päike?) ühe perekonna eepiline lugu läbi viie põlvkonna, nende võitlus vaesuse…
-
mis ikka endistviisi, küll värve ja toone
muutes, ühtmoodi vaimustust tekitavad.
Pole raske arvata ? üks elu telgedest
on rännutee.?
Jüri Martin, ?Nabakirjad?
Ainukeseks eesti rahvusest Siberi ja Kaug-Ida tundjaks XIX sajandil on peetud Mihkel Fuhrmanni, Taimõri esmakirjeldaja Alexander Theodor Middendorffi teenrist preparaatorit. See vähene, mis tema elu kohta teada, pärineb kaudsetest allikatest. Sama kehtib Bellingshauseni, Krusensterni jt suurte baltisaksa maadeavastajate kohta, kelle saksa- ja venekeelsed reisikirjeldused seisavad tänini muuseumide ja…
-
Ent jäägu see edaspidiseks, sest enne 500-kroonisel troonivat ?Karlat? oli ju Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803 ? 1882), meie Lauluisa. Selle mehe nimigi on intrigeeriv. Kreutzwald on ju meie eesti ?Ristmets? või ?Ristimets? ? kui mitte isegi (Rein) Ristlaan (keda tänases Eestis enam eriliselt ei osata kartagi). ?Kreutz? on saksakeelselt ju ristumist/kröitsimist kuulutav, vaid ühendavat üleminekut tähistav semantiline võimalikkus. Mets, mida kröitsivad teed ja kus kasvavad ristid.…
