-
*
Põnev oli, et Eesti sai ses katoliiklikus ja kirikurohkes linnas esindatud veidi ebaortodoksse seltskonnaga. Reedel, kolmeteistkümnendal peeti ajalookonverentsi Eesti ajaloo teemal. Lisaks poola ajaloolastele kõnelesid Olaf Mertelsmann ja Silver Loit, kes mõlemad erinevad oma vaatepunktilt ja uurimistasandilt meie rahvusliku kaldega mainstream?ist. Õhtu lõbusaim ettekanne oli küll olnud ühe poolaka ülevaade Eesti Vabariigi kaitseväest ja tolle rollist XXI sajandil.
Wrocławis on ajaloost rääkimine vist muidugi paratamatu; säälne…
-
Sellepärast tuleks alustada valijate tagasivõitmist lihtsamast. Mitte vaimust, vaid kehast! Kõikidel Respublika liikmetel tuleb minu plaani kohaselt teha kohustuslikuks käia stripiklubides strippi tegemas. Ka uusi klubisid tuleb luua, võimalikult Euroopa Liidu struktuurifondide arvel. Siis rahvas näeb, mis kellelgi on, Sest kui sul ikka midagi ripub, siis seda niimoodi ei peida nagu mingeid kavalaid parteimõtteid. Rippuvat asja on kohe näha, sellepärast see ongi aususe proovikivi. Kui ikka…
-
Tallinna ülikooli eesti kirjanduse õppetool korraldas 9. mail Noor-Eesti 100. sünniaastapäeva puhul rahvusvahelise seminari. Esinejaid oli Eestist, Soomest, Lätist ja Leedust.
Ramutis Karmalavičius Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudist keskendus oma ettekandes leedu kirjanduse olukorrale XX sajandi alguses. Maija Burima Daugavpilsi ülikoolist vaatles läti kultuurile olulisi XX sajandi esimesi kümnendeid, mil tõlgiti palju välisautorite teoseid läti keelde. Tõlgetel oli suur mõju läti kirjanikele: sel ajal on nende teostes…
-
21. ja 23. V esinevad Tallinnas ja Tartus saksa, ameerika, prantsuse ja eesti luuletajad, keda võiks laiemalt nimetada sõnakunstnikeks.
Inglise keeles kasutatakse mõistet ?spoken word?, mis viitab kirjanduse suulisusele. Siiski ei ole tegemist improviseeritud tekstidega, nagu see võib olla näiteks räpi või hip-hopi puhul. Spoken word-kirjanike ehk sõnakunstnike puhul on tegemist luuletajatega, kes peavad lisaks muule lugu ka keele ja oma tekstide kõlast. Nad mitte lihtsalt ei…
-
luusiva oa pobeda
su ropendav lahkus mu jumal!
on see mille tõttu
oma parema käe viie sõrmega kraabin
oma vasaku käe kuuele sõrmele hauda
torupillikoloonias kus mu sõber
tuhande aastane kahvel
õmbleb hanede ahvile vahvliga tiibu
ja tema sõber interreegnumirebane pikutab
interreegnumirohul sest unenägu ei maga
vaid kypsisemuuseumis maletavad iglu ja nandu
just need on need
lahtisti rööpad
hapud kui inimsõstrad
ja janu mis sõrmitseb keeli
mu harakakohvril
ja myts
mis tantsib friikartulimuusika saatel
kui dostojevski matab oboed kylmkapiajju
ja see oled sina…
-
Kahtlemata on Ervin Õunapuu endale meedias selgepiirilise brändi kehtestanud. Selle positiivseks tagajärjeks on, et tema loomingu vastu võivad huvi tundma hakata ka need, keda kirjandus või muudki Õunapuu asustatud kultuurialad muidu ei puudutaks. Negatiivseks tulemiks ? just ta loomingu mõistmise huvides ? on aga tõik, et enamus kriitikuid lähtubki arvustamisel brändist, mitte kirjapandust.
Õunapuu kui jäik ja leppimatu vingamees?
On nõnda juba läinud ka Õunapuu esseekoguga ?Öövöö?. Jan…
-
Öösel, alates kella 21.30st saab luuletormi eest varjuda Viljandi kultuuriakadeemia musta saali, kus pehmetel mattidel naudime vahetut luulet, mida meile pakutakse läbi laulu, tantsu, muusika ja sõna. Kui kondid kangestuvad, võib ennast sirutama tulla kogu öö avatud omaluule vabalavale või lasta end ergutada üllatuskülaliste poolt (Jan Kaus, Peeker Vägi). Öine luulemaraton kestab tormi raugemiseni varajastel hommikutundidel.
Nähtuse nimega luuleÖÖpäev põhjustajad on MTÜ UUP! ja Viljandi kultuuriakadeemia tudengid…
-
Selle töö eest tahaksin palganumbriks kaksteist puhtalt ja õlut niipalju kui kulub.
-
Andri Snaer Magnason
Pidu on ikka siis pidu, kui saad sealt kaasa ka muud peale haige pea. Ses mõttes läks V Põhjamaade luulefestival peo ette küll. Väärt luure/luulealast teavet sai kah vahetatud.
Enne seekordset luulefestivali naljatasin, et mind kutsuti üritusele eksituse tõttu. Taheti värvata luureüritusele, aga ? võib-olla keegi pudikeelne ülemus väljendas ennast sekretärile arusaamatult ja ?luure? teatud partsuliku diktsiooni läbi teisalduski ?luuleks? ? sattusin keset luulet…
-
1942. aastal sündinud saksa kirjanik Sten Nadolny sisenes maailmakirjandusse oma teise romaaniga ?Aegluse avastamine? (1983), mis on tõlgitud ligi 30 keelde ja mis autori üllatuseks on leidnud ka tugevat kirjandusvälist vastukaja. Tegu on inglise rahvuskangelase, polaaruurija John Franklini belletriseeritud elulooga. Autori õigusega on XIX sajandi esimese poole meresõitjale antud ajalooliselt küll kinnitamata omadus ? sünnipäraselt aeglased refleksid ? ning tema autentset ja põnevat elulugu järgides analüüsitud,…
