-
aija sakova
Kuidas sattusite tegelema Hans Christian Anderseni aastaga?
Ma töötan riiklikus ettevõttes Visitdenmark, mida finantseerib majandusministeerium. Hans Christian Anderseni sihtasutuse raha 31 miljonit eurot saadi kokku nii riiklikest kui ka eraallikatest. Osa raha (ca 1,5 miljonit eurot) tuli ministeeriumist ja seetõttu oli ministeeriumil vaja ka oma esindajat sihtasutuse juhatuses.
Konkreetselt minu määramise põhjuseks H. C. Anderseni sihtasutusse oli see, et vastutan Visitdenmarkis just kultuuriürituste turunduse eest. Selliselt…
-
Katusekamber Kopenhaagenis Vingårdi 6.livia viitol
Kui 14aastane H. C. Andersen esimest korda elus Odensest Kopenhaagenisse tuli, oli ta ainus soov saada näitlejaks. Hoolimata kolmest kuningliku teatri juures veedetud õpiaastast, Andersenist näitlejat ei saanud, küll aga valmis nende aastatega tema esimene kirjandusteos, tragöödia “Alfsol”. Teatri juhtkond pidas seda ebaküpseks, ent tunnustas noormehe talenti.
Kaheksa aastat hiljem, 1827. aastal, kui Andersen valmistus astuma Kopenhaageni ülikooli, üüris ta teatri lähedusse Vingårdi…
-
Juttude loojale Andersenile pühendatud aasta möödus meie teatris suhteliselt tagasihoidlikult. Tegelikult polegi oluline, kas aasta on pühendatud või mitte – kunstmuinasjutud eesti teatri laval on jäänud ikka valdavalt üheplaanilisteks kohustusteks. Kui järjest rohkem tuleb teatrilaval ette erinevate kaanonite lõhkumist, siis muinasjuttude lavastamisel pole juletud või söandatud seda eriti veel teha. Samas, tõesti, kuna muinasjutte tehakse endiselt valdavalt lastele, no siis ei maksa vahest jah eriti laamendada…
-
Heidi Sarapuu ja teater Variuse Anderseni elust ja loomingust kõnelev “Jutustan teile oma lugu” tuli rahvusraamatukogus lavale täpselt muinasjutumeistri sünnipäevakuul, selle aasta aprillis. mängitud on kogu sügise, mängitakse edasi detsembri algupoolelgi. “Elu ise on kõige ilusam muinasjutt,” on öelnud H. C. Andersen, keda Variuse teatri etenduses kehastab näitleja René Soom (pildil). Tema Andersen on noor särasilmne unistaja, kes lausa kiirgab suurt soojust ja võlurlikkust. Sulg, tindipott,…
-
Anderseni tekstid on tunduvalt mitmekihilisemad ja sügavamad, kui oleme harjunud arvama. Kui tänapäeval ruulivad sci-fi, fantasy ja muud imelood räägivad enamasti hea ja kurja vastandusest või igavese õnne ja armastuse valemitest, siis seal käsitletakse ka inimolemise sügavamaid probleeme, otsitakse vastust igavikulistele küsimustele inimeksistentsi ja ümbritseva maailma olemuse kohta või analüüsitakse ühiskonna võimusuhteid.
Lugemine kui tekstiloome
Tänapäeva kirjandusteaduses on levinud arusaam, et lugemine on teksti ja lugeja dialoog. Võib…
-
Kas sotsialistlik realism on või võiks (kogu oma koleduses!) olla osa(kenegi) maailmakirjandusest? Hulgaliselt sotsrealiste tekitanud sürrealism on igatahes maailmakirjanduslik juhtum. Aga sotsialistlik realism oma louisaragonlikus eheduses? Väidame praegu, et eesti keelde tõlgitud ilukirjanduslikud tekstid on vaidlustataval määral osa eesti kirjandusest. Väidame, et mainitud vaidlustatavus on teatavas mõttes seotud kontekstiga. Jne. Võtame praegu kontekstiks eestikeelsuse 1950. aastad ja nn tekstiks eestikeelse Pablo Neruda. Täpsustagem. Tšiili luuletaja Pablo…
-
Poola olulisima kirjandusauhinna Nike pälvis sel aastal Andrzej Stasiuk raamatuga “Jadąc do Babadag” (“Teel Babadagi”, kirjastus Czarne, 2004). Tegu on kirjandusliku ülevaatega tema reisidest Slovakkia, Ukraina, Ungari, Moldova, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania ja endise Jugoslaavia provintsiküladesse. Kirjaniku väitel sündinud teos tundest, et, neist paigust ja inimestest peab jutustama, ainult nii saab neid veel alles hoida. “See on raamat teatud sorti paranoiast, mis tabab inimest, kui käia kohtades,…
-
PEN-kongressil New Yorgis 1966: II reas (vasakult) Harri Asi, Aleksis Rannit, Ants Oras, Eduard Krantz, Edgar Valter Saks, I reas Hanno Kampus, Salme Ekbaum, Karl Ast, Asta Willmann.Aado Perandi/Eesti Kirjandusmuuseumi arhiiv
Harri Asi, Kogutud luuletused. Eesti Keele Sihtasutus, 2005. 352 lk.
Harri Asi (s 1922) on pagulaskirjanikest ehk üks meil vähem tuntutest. 1950ndate algusest saadik Kanadas elav luuletaja avaldas debüütkogu “Sõdalane värsivibuga” 1950. aastal. Järgnesid “Tuisusõitja” (1952),…
-
Liiga sotsialistlik?
New Yorgist Amsterdami lennates võtsin lühikesel ööl raamatu kätte, lülitasin ookeani kohal norisevas lennukis kohtvalgustuse sisse ja üllatusin: see on välja antud kodu-Eestis, järelikult tiibleb teist korda üle Atlandi! Noh, ega kodune kraam pruugi kehvem olla, pealegi märkasin tiitellehe pöördel kohe, et tegemist on teise trükiga, esimest korda ilmus teos Torontos 1967. aastal. Janika Kronbergi järelsõnast saab lugeda, et käsikirja esimene variant valmis juba 1955.…
-
Selle gallupi tingis otsene praktiline vajadus katsuda teada saada, mis tegelikult toimub, kuidas jõujooned praegu vooklevad, mis on kriitika vallas hästi, mis halvasti. Idee sündis kõnelustest kirjanike, kriitikute ja toimetajatega. Eesmärk ei ole siinkohal kellelegi “ära panna”, vaid pigem anda juhatust, kuhu ja kuidas me võiksime edasi minna. Maht on kahjuks piiratud, nii mõnelgi olnuks öelda rohkem, kui siin täna ilmub.
1. Kas sul on olnud tunne,…
