-
XX rahvusvaheline kirjandusfestival “Vilenica 2005” toimus 7. – 11. IX pooleteise kilomeetri kaugusel Sloveenia-Itaalia piirist, paigas nimega Lipica. Muuseas, enamik varasemate sajandite Euroopa õukondade ja muidu ülikute valgeid hobuseid pärines just sealsest hobusekasvandusest; need, kelle seljal ja tagumikul õhkõrnad hallid ümarad laigud.
Loomulikult võib asi olla minu fantaasianappuses, aga rahvuste esindatuse mõttes kirjumat seltskonda annab kujutleda: Kuubast Valgeveneni ja Hongkongist Inglismaani. Programmi kohaselt teoretiseeriti ennelõunati teemal “Erinevate…
-
Raamatu järelsõnas kirjutatakse, et Michel Houellebecq on kirjanik, kelle kirjutised ja provokatiivsed väljaastumised on üksjagu furoori tekitanud ning tänu kellele kõneldakse kirjandusest taas kirega. Samas on mõneti üllatav, et “Võitlusvälja laienemine” ise sellist muljet ei jäta ning tundub, et isegi ei toeta. Miks on see nii? Ühelt poolt muidugi esikromaani küsimus: “Võitlusvälja laienemine” on Houellebecqi esimene romaan ning seega ilmselt pihtimuslikum ja vähem provokatiivne kui mõni…
-
Kirjanik Kalle Käsper avaldas sel teisipäeval eesti rahva lemmiklehes ühiskäimlate-vastalise arvamusloo. Ega sellest pole midagi. Kirjanike sekkumine sotsiaalseis küsimusis on ainult tervitatav. Näiteks 5. X loomeliitude ühine Paljassaare ökoaktsioon, mis teenib kõrgemaid huve. Mis on isand Käsperile ta varasemate meelsusavalduste põhjal kindlasti meele järele. Kõrgemad huvid, ma mõtlen.
Miskipärast on isand Käsper on peldiku-ristikäigul lähtunud täiesti valest eeldusest, just nagu oleks ühised käimlad võrdõiguslaste (= feministide)…
-
Astmed astmeteks, tänases Eestis on kõige tähtsamaks astmeks kuuldavasti palgaaste. Tegemist on Puki proosakogumikuga, milles on seitse juttu ilmekate pealkirjadega “Juhan hakkab elektrikuks”, “Nüüd on ema alati rõõmus”, “Siis, kui koolis liuvälja tehti”, “Sulev kasvatab julgust”, “Pinguta end, Vaike!”, “Salga au” ja “Võit jääb meile”. Ainuüksi neid pealkirju lugedes tekib imelik, minevikulõhnaline tunne. Ütleme kohe ära, et viimases jutustuses ongi tegemist Nõukogude Eestisse saadetud spiooniga, kel…
-
Elken viis seekord kunstnikud Kotkasse
Pidupäeval, 2. IX kulgesid pealelõunased üritused eesti kunstinäitusi avades. Jaan Elkeni kureeritud kolm näitust üldnimega “Tallinn-Kotka. Kaksteist Tallinna kunstnikku Kotkas” avati eesti vanamuusika ansambli Rondelluse helide ja eesti poeetide Elo Viidingu, Jürgen Rooste, Eva Pargi ja Jan Kausi lugemiste saatel. Eesti kirjanikud olid ennelõunal esinenud Kotka lütseumis ning Langinkoski ja Karhula koolis, ent esinesid uuesti ka Haukkavuori vaatetornis, linnaraamatukogus ning Uusikuva galeriis.…
-
piip oli suus, ütles, et see siin
ei ole piip. Õpetas lugema
kirja nägemisvälja alaosas,
olemise subtiitreid.
Kes ei mõistnud lugeda, see
arvas, et tegu on ikkagi piibuga.
Arvaku. Idiootidega
ei tasu vaielda, neile on kõik üks
kepp ja tukasugemine.
Õhtuks hajus kass suitsuna õhku.
Kadus ka naeratus, kriimud silmad.
Jäi ainult (piip).
See siin ei ole luuletus.
*
ROHUTIRTSUD
Kui sel aastal tuleb vähe rohutirtse,
on see minu süü.
Noorena on tirtsud teadagi eredad ja haprad.
Ja mis mina tegin?
Istusin aida…
-
I
Olen sattunud järjest lugema õhukesi tõlkeraamatuid, mille autorid kirjeldavad maailma suhteliselt sarnaselt vaatepunktilt: maailm on nende raamatute valguses peaasjalikult üks mõnus koht, kus on tore olla. Kõigi kirjanike ligilähedase põhihoiaku võiks kokku võtta klauslisse, et elu on üks täitsa vahva vaba aja veetmise vorm ja igav üldiselt ei hakka.
Tuleb muidugi möönda, et mõnus ja naudinguküllane pole maailm alati, mitte päris igal ajahetkel, vahel tuleb ette…
-
Vladimir Beekman äratab tähelepanu juba ainuüksi oma sünnipäeva tõttu: ta on sündinud Tallinnas 23. augustil 1929 ja täpselt kümme aastat hiljem, 23. augustil 1939 sündis Moskvas nn Molotovi-Ribbentropi pakt. Ilmselt ei ole Beekmani sündimisel ja mainitud paktil mitte mingisugust põhjuslikku seost, on vaid n-ö mnemotehniline, mälu abistav konnektsioon (ühine kuupäev jne). Lühidalt – päev jääb millegipärast meelde. . . . Beekman on viljakas, ehkki mõnevõrra minevikuline, n-ö nõukogulik, tänases…
-
Oleme teiega mitmeid kordi nii Pariisis kui Tallinnas koos istunud, kirjandusest rääkinud ja tõlkeprobleeme arutanud. Seekord aga teie Pika tänava korteris, kus toad toredasti üksteise järel anfilaadina reas. Olete meie kirjarahva, ja üldse eesti rahva silmis pjedestaalile tõusnud oma suursaavutusega, “Kalevipoja” tõlkega prantsuse keelde. See avaldati eelmisel aastal Pariisis. Kuidas ometi sai ühest prantsuse poisist pisikese põhjarahva keele tundja ja selle kirjanduse tõlkija?
Sündisin Lõuna-Prantsusmaal Ardèche’is apteekrite…
-
Piret Bristoli “Sõud” täidab oma ilmse eesmärgi: see on üsna häiriv raamat, mille läbinärimiseks peab lugejal olema mõningaid masohhistlikke kalduvusi. Tahtmata nõustuda Rolf Liiviga, kes 17. juuni Sirbis leidis, et “elu varjukülgede” kujutamist peab tingimata tasakaalustama helge ja ülesehitav motiiv, tuleb tunnistada, et “Sõud”, kus selline alge täiesti puudub, mõjus mulle vaimse klistiirina.
Kõigi eelduste kohaselt oleks vaade naissoost minategelase mõttemaailma pidanud olema pelutavaim kogemus, eriti…
