-
Kai-Mai Olbrit tuntakse kui hispaania hingega naist, kes paljusid asju elus ja kunstis teeb ikkagi, kõigest hoolimata, teiste kiuste, au rebours. Viimati valmis temast selleteemaline telesaadegi. Tema ettevõtlikkus väärib imetlust – just nagu “omal jõul läbi Andide” on ta toime tulnud fantastiliste kunstiprojektidega. Tema pühendumus väärib imestust – usun, et nii suurt osa oma isiklikust rahast pole kunsti alla pannud mitte ükski praegu elus kunstnik. Respekt!
Tuleb…
-
Esimesed Betti Alverile pühendatud “Tähetunni” luulepäevad olid aastal 1993. Kolmeteistkümne festivali jooksul on olnud teemasid Betti Alveri loomingust kuni maailma luuleparemikuni, Arbujatest eesti uusima luuleni.
Tänavuste, XIII Betti Alverile pühendatud luulepäevade teema oli “Ballaad”. Žürii esimeheks antoloogia “Eesti ballaad” koostaja kirjandusloolane Arne Merilai.
Ballaadieksperti läks žüriil hädasti tarvis, sest lavastused varieerusid täispika ballaadi ettelugemisest ülikontseptuaalsete ning peaaegu tekstivabade lahendusteni. Arne Merilai julgustas kõiki tõlgendusi avatud südamega vaatama…
-
Kõik vajub tasapisi aegade hämarusse, kõik hämardub, ähmastub, selles on aja olemus, see on paratamatus. See kehtib ka kirjutanud/kirjutavate daamide kohta. Kes haritud eestlastest ei teaks näiteks Marie Underit (1883 – 1980), eesti ühte tuntumat, samas ilusamatki luuletajat? Ent vähesed teavad tema luules esinevat surmatemaatikat, või kui teavadki, siis eelkõige seoses tema viimaste elukümnenditega. Vähesed tunnevad Underi sulest pärinevat ballaadi “Taevaminek” (1929) – täiuslikuks vormitud nägemust…
-
Raamatuküla on kõrvalseisjale tõenäoliselt üsna uus ja hägune mõiste. Tegelikult on säärased raamatukülad teinud Euroopas ilma juba pikemat aega ja raamat on seal kõige muu hulgas saanud vaikselt välja sureva väikse paiga elluärataja rolli.
Idee on lihtne (teostamine küll palju keerulisem): linn või küla, kus ei toimu midagi erilist, on pandud elama läbi second hand (aga ka uute) raamatute; sõnaga, huvi lugemise vastu aitab muuta oma elukoha…
-
Uku Masingu Kolleegiumi ja Johannes Esto Ühingu väljaandena on alustanud ilmumist Uku Masingu tõlgete sari. Esimesed raamatud on maestro tõlgitud koptikeelsed Tooma evangeelium ja Filippose evangeelium (täpsema ülevaate ja tutvustuse võib leida ka teostele eessõna kirjutanud Jaan Lahe sulest nädalalehest Eesti Kirik 28. IX 2005). Mõlemad teosed kuuluvad sensatsiooniliste avastuste hulka, need leiti Egiptusest Nag Hammadist 1940. aastatel.
Kopti avangard
Tegemist on niisiis apokrüüfsete evangeeliumidega, mis ei…
-
Meie ees on traagiline lugu vaimuhaigetest, lootustest ja nende kustumisest. Ahastavalt suure kaasaelamisega on kaasaegse islandi kirjanduse üks tunnustatumaid autoreid kirjeldanud oma 43aastaseks elanud venna lugu. Teost ei maksaks mingil juhul soovitada neile, kes kannatavad ränga depressiooni all või ei saa oma eluga toime.
Kõigepealt saame siit teada, kuidas suhtutakse vaimuhaigetesse Islandi ühiskonnas. Psühhiaatriakliinik Klepp asub küll looduskaunis kohas ning peategelane Páll on seda paika külastanud juba…
-
Kopenhaageni raekoja kõrval istub postamendil pronksi valatud mees, torukübar peas. Tema pilk tundub olevat suunatud kusagile kaugusse, aga võib-olla igavikku. Igatahes pole kirjaniku pilk pööratud raekoja ukse poole, sest ambitsioonikusest hoolimata oleks raehärra ametikoht küll viimane, mida Andersen taotlenud oleks.
Anderseni monument asub küll linna südames, aga turiste tema ümber eriti palju ei tiirle. Märksa rohkem võib neid kohata Kopenhaageni peatänaval Strøgel, Tivolis, vahakujude muuseumis või Anderseni…
-
aija sakova
Kuidas sattusite tegelema Hans Christian Anderseni aastaga?
Ma töötan riiklikus ettevõttes Visitdenmark, mida finantseerib majandusministeerium. Hans Christian Anderseni sihtasutuse raha 31 miljonit eurot saadi kokku nii riiklikest kui ka eraallikatest. Osa raha (ca 1,5 miljonit eurot) tuli ministeeriumist ja seetõttu oli ministeeriumil vaja ka oma esindajat sihtasutuse juhatuses.
Konkreetselt minu määramise põhjuseks H. C. Anderseni sihtasutusse oli see, et vastutan Visitdenmarkis just kultuuriürituste turunduse eest. Selliselt…
-
Katusekamber Kopenhaagenis Vingårdi 6.livia viitol
Kui 14aastane H. C. Andersen esimest korda elus Odensest Kopenhaagenisse tuli, oli ta ainus soov saada näitlejaks. Hoolimata kolmest kuningliku teatri juures veedetud õpiaastast, Andersenist näitlejat ei saanud, küll aga valmis nende aastatega tema esimene kirjandusteos, tragöödia “Alfsol”. Teatri juhtkond pidas seda ebaküpseks, ent tunnustas noormehe talenti.
Kaheksa aastat hiljem, 1827. aastal, kui Andersen valmistus astuma Kopenhaageni ülikooli, üüris ta teatri lähedusse Vingårdi…
-
Juttude loojale Andersenile pühendatud aasta möödus meie teatris suhteliselt tagasihoidlikult. Tegelikult polegi oluline, kas aasta on pühendatud või mitte – kunstmuinasjutud eesti teatri laval on jäänud ikka valdavalt üheplaanilisteks kohustusteks. Kui järjest rohkem tuleb teatrilaval ette erinevate kaanonite lõhkumist, siis muinasjuttude lavastamisel pole juletud või söandatud seda eriti veel teha. Samas, tõesti, kuna muinasjutte tehakse endiselt valdavalt lastele, no siis ei maksa vahest jah eriti laamendada…
