-
Henri Bergson, Loov evolutsioon. Tõlkinud Margus Ott ja Heete Sahkai, toimetanud Margus Ott. Ilmamaa, 2005. 360 lk.
Mis on filosoofia? See küsimus tundub bergsonlikus kontekstis väga asjakohane. Sest bergsonlik kontekst on omakorda XIX sajandi lõpu, üle-eelmise sajandivahetuse kontekst. Tohutult dünaamiline, teaduse ja tehnika väga kiirete edusammude, elukorralduse radikaalse muutumise ajastu, võib-olla lääne kultuuri seni kõige intensiivsem õitseng.
See dünaamika ei jäänud kaasaegsetele sugugi märkamatuks, kuigi sellele reageeriti…
-
Kui aprilli esimesel poolel jõudis Sotši väike Eesti delegatsioon koosseisus Eesti Venemaa suursaadik Marina Kaljurand, konsul Kerli Veski, Ivo Parmas, Ants Paju, Maarja Vaino, Ott ja Merle Saame, võttis meid vastu muidugimõista mahe tuul ja üsna päikseline Ugo Reiljan, kes on samuti kangelane, vähemalt kohalike Kaukaasia eestlaste meelest. “Eesti” on seal võlusõna, tükike heaolu, mis paljudele nn kaukaasia-eestlastele kättesaamatu – meile tundus jälle, et elada palmide…
-
13. aprilli Sirbis ilmus Toomas Raudami tekst “Evelyn Waugh ehk Kuidas olla irooniline kirjanduses”, mis esmasel pilgul arvustas Waugh’ äsja eestindatud romaani “Peotäis põrmu”, kuid hoolimata lühidusest ulatus olema ka tähendusrikas essee irooniast kirjanduses. Haakuksin siin eelkõige ühe kohaga, kus Raudam esitab põhinõudeid “irooniliseks kirjanikuks olemisel või selleks saamisel”. Punkt nr 1 kõlab nii: “Kirjuta kolmandas isikus. Mina-vorm toob paratamatult kaasa empaatia, mida oleks parem vältida”.…
-
Neli aastat tagasi andis Gregor Elm välja raamatu “Kahe jalaga kahevahel” (2002). Pidasin siis ekslikult ja oma pead koguni pakule panna lubades selle kaantevahe autoriks Olev Remsut, kelle kunagise “Liikuja autoportree” (1995) meetodi ja temaatikaga Elmi esimene raamat üllatavalt sarnaneb. Oma teises teoses jätkab kaugesõidu tüürimehe ametiga leiba teeninud Elm veelgi eklektilisemas ja deliirsemas vaimus ja vormis.
“Valmis nagu redises” pole süžeed ja faabulat tolli jagugi,…
-
Geoffrey Chaucer, Canterbury lood. “Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarjas. Tartu Ülikooli kirjastus, 2006.
Ülikooli kirjastuselt ilmus “Maailmakirjanduse tõlkevaramu” sarja avaraamat, Geoffrey Chauceri “Canterbury lood” (1387) Votele Viidemanni (1947 – 1992) tõlkes. Sarja väljaandmist koordineerib Tartu ülikooli maailmakirjanduse õppetool. Sarja algataja professor Jüri Talveti sõnul on tõlkesarja väljaandmise eesmärk kahetine: esiteks maailma vaimuloome (eriti osalt ununenud või Eestis vähem tuntud teoste) tutvustamine eesti lugejale, teiseks kultuuri avatuse ja kultuuridevahelise dialoogi…
-
XX taliolümpiamängud, Torino 2006, EOK ametlik olümpiaraamat, Tallinn 2006.
Märtsis ilmus kahenädalase vahega kaks olümpiaraamatut. Esmalt traditsiooniline Inreko Pressi ja siis Gunnar Pressi oma (toimetatud).
Madin raha pärast (loodetav tulu) läks lahti juba enne kahe ülesehituselt sarnase raamatu ilmumist. 3. märtsi Sirbis püstitab Sporditähe peatoimetaja Indrek Schwede küsimuse, “kas olümpiakomitee peaks üleüldse tegelema kirjastamisega. Raamatu peale raiskab EOK kuuekohalise summa raha, mis peaks minema meie spordile ja sportlastele”.…
-
5. mail anti Ene Mihkelsonile Viinis üle SA Alfred Töpfer F.V.S. Herderi preemia.
Preemia määratakse Euroopa idaosast pärit kultuuriinimestele, kes on andnud väljapaistva panuse Euroopa pärandi hoidmisesse ja selle tutvustamisesse. Sel aastal pälvisid preemia veel Poola ajaloolane Włodzimierz Borodziej, Kreeka kunstiteadlane Nicos Hadjinicolaou, Slovakkia etnoloog Gabriela Kiliánová ning Sloveenia arhitekt Vojteh Ravnikar. Eestist on varem preemia saanud Jaan Undusk (kirjandusteadus, 1995), Jaan Kross (kirjandus, 1997) ja Arvo…
-
Matroon Leelo Tungal
raamatu esitlusõhtul. Foto:Harri Moritz
Milliseid aegu elab me noorim kirjandus? Mille taustale paigutuvad tänased teismelised ja veidi vanemad autorid, keda näikse eri väljundeid kaudu ilmuvat lausa hulgiti? Seda tahaksime teada; tahaksid vahest eriti nood noored kirjutavad inimesed, kes enesele selle keelelise väljundi on leidnud, kes on tundnud, et tavasuhtluse heal juhul viiesajasõnaline pagas ei kirjelda ära seda maailma ega me identiteeti. Siinkohal pean meelde…
-
Eesti Rahva Muuseumi arhiivis on praeguse seisuga 940 päevikut vanavara kogumisretkedelt, pärit eri aegadest ja paikadest. See on hindamatu väärtusega etnoloogiline arhiivimaterjal, mis samas ka äraütlemata mõnus lugemine tänapäeva inimesele. Arvestades mõlemat asjaolu otsustas, muuseum hakata kommenteeritud päevikuid publitseerima.
Hoolimata sellest, et muuseum saab saja-aastaseks alles 2009. aastal, on vastilmunud esimene päevik pärit juba aastast 1888. Päris päevikuks seda pidada ei saagi, sest tegemist on Oskar Kallase…
-
Palve Repsile – et laste- ja noortekultuuriajakirjad jõuaksid ka kooliraamatukogudesse
Eesti Kirjanduse Seltsi korraldatud kirjandusfestivali “Sotsia” raames oli üks päev pühendatud noortele: noortele, kes ise kirjutavad, ja ärksatele hingedele, kes püüavad hea seista selle eest, et oma esimesi arglikke samme tegev noorkirjanik oma tekste avaldada saaks. “Sotsia” läbiv teema “Futu” andis alust helgemat tulevikku loota: kunagi ehk sirguvad just tänastest katsetajatest meie kirjanduskaanonis tooni andvad persoonid, kirjandusõpikute…
