-
Kas eestiaegene lapsepõlv ja tollane elu olid tõepoolest ilusamad ja loomulikumad kui praegusel ajal?
Minu jaoks kindlasti. Eks enamikule inimestest tundu ta lapsepõlv ikka kerge muinasjutuna. Vist seepärast põikangi oma jutukestes taas ja taas sinna kaugesse ja armsasse aega tagasi.
Kes olid tegelikkuses Artur ja Erich, kellest kokku on moodustunud omapärane kirjanduslik pseudonüüm?
Artur Erich on nimekombinatsioon meie, see on Erika Esopi ja minu isade eesnimedest. Mina olen Arturi…
-
Eesti keeles on Péter Nádasilt ilmunud “Ühe perekonnaloo lõpp” (Eesti Raamat, 1990, tõlkinud Leidi Veskis) ja Richard Swartziga kahasse kirjutatud “Kahekõne” (LR nr 7 – 9 2004, tõlkinud Tiiu Kokla).
Märtsi lõpus toimunud Leipzigi raamatumessi Euroopa rahvaste üksteisemõistmise auhinna pälvis ukraina kirjanik, esseist ja tõlkija Juri Andruhhovõtš. Auhind määrati talle eelkõige tema eelmisel aastal ka saksa keeles ilmunud romaani “Kaksteist võru” (“Дванадцять обручiв”, 2004) eest. (Hoolimata suunatusest…
-
Marie Under, Friedebert
Tuglas ja Artur Adson. Repro
Under ja Tuglas. Marie Underi ja Friedebert Tuglase kirjavahetus. Koostanud Rutt Hinrikus. Tänapäev, 2006. 208 lk.
Teada on, et populaarsema kirjavara hulka kuuluvad ka elulood, päevikud, kirjad. Ma ei saa salata, et kellegi ellu (oo, eriti siis Marie Underi ellu) piilumine valmistab mullegi vuajeristlikku naudingut. Aega ka sedavõrd palju kulunud, et Tuglase ja Underi kirjad on muutunud kirjanduseks, ilusaks valeks…
-
Ma ei näinud filmi “Eelmäng suudlusele”, kuid mind
on alati vaimustanud selle pealkirja kergus ja
süütus. Eriti kui võtta arvesse, et suudlus ise on
samuti eelmänguks millelegi tõsisele. Niisiis,
eelmäng suudlusele on kõige ilusam, mis
inimesel saab olla, see on ülev meeleolu,
teravnenud kauniduse tunne, soov ja püüd
elada idee nimel, ohverdada mugavus ja enese-
kesksus tunnetamatu hüve, tunde, kunsti kasuks.
Eelmäng suudlusele avab inimeses parima,
nõudmata midagi vastu. See on hädavabadus ja
vabatahtlik orjus.…
-
Meelis Friedenthal,
Kuldne aeg. Tuum,
Tallinn 2005. 192 lk.
Meelis Friedenthali 2004. aasta romaanivõistlusel III auhinna pälvinud “Kuldne aeg” on eelkõige väga huvitav ja põnevusega loetav teos. Panin alles üheksakümnenda lehekülje paiku esmakordselt tähele, et see on peatükkideks jaotatud. Oleksin selle küllap ühe korraga läbi lugenud, aga paarkümmend lehekülge enne lõppu vajusid silmad lihtsalt kinni. Nõnda on iga raamatu peamine eesmärk – et see läbi loetaks –…
-
Sass Henno, Elu algab täna. Eesti Päevaleht, 2006. 250 lk.
Sass Henno tuli päevavalgele keskmisest suurema käraga. Ta on siiani noorim romaanivõistluse võitja, seda teab vist igaüks, kes on end vähegi asjaga kursis viitsinud hoida. Pärjatu “Mina olin siin” teemasuunitlus on uudne, keel terav, keskkond räpane. Noorsookuritegevuse triloogia esikteos ei jaksakski rohkem ülistuslaule kanda, sellepärast ei kavatse ma hakata siin tsiteerima me austatud kirjandusgurusid, kes noorsandi iga…
-
Maarja (paremal) ja Anna-Magdaleena Kangro. Elin Sütiste
Praegu on reegel pigem see, et debüteeritakse kole kiiresti. Sina oled olnud ettevaatlikum ja valivam. Kuidas hindad me praegust (luule)kirjastamist ja luulet? On see liiga tormakas ja kaootiline?
Maastik kihab vist päris võimsalt, aga see on ju hea, kui midagi kasvab. Ega eesti luule ole peenar, mida keegi peaks kuskilt ülaltpoolt rohima või kuhu võiks ainult valitud seemneid külvata. Entroopia luule…
-
Jürgen Rooste on mures eesti keele ja kirjanduse rolli ja tuleviku kooli pärast (“Allapoole vööd – kuidas kaitsta kirjandust ja noori”, Sirp 2. VI 2006). Paanikaks ei ole veel põhjust, sest töö alles käib ja valmida võib väga hea õppekava. 9. juunil korraldas Eesti Emakeeleõpetajate Selts Õpetajate Majas infopäeva uue eesti keele ja kirjanduse ainekava kohta, mis määrab tundides õpetatava. Ministeeriumi poolt kommenteerisid Janar Holm, Urve…
-
Võib liialdusteta öelda, et sajandivahetuse saksa nooremat romaani on iseloomustanud just selliste teoste, eriti aga debüütide rohkus, mis püüavad kirjeldada ja selgitada oma põlvkonnakaaslaste elu, hoiakuid ja ühisjooni – need on põlvkonnaromaanid. Mis on selle põhjuseks, et nii debüüdi kui ka teise või kolmanda raamatuna on nooremad ja nooremas keskeas saksa kirjanikud toonud lugeja ette terve rea tekste, mis mõjuvad soovina kirjeldada ja defineerida oma generatsiooni?
Sellele…
-
Selleks et
igal hommikul
avada oma silmad
esimest korda
