-
Kaheksa algajat tõlkijat said kontsentreeritud kujul kõige värskemat ja olulisemat teavet eesti kirjanduse, tõlketeooria, samuti mõlema keele nüansside kohta. Loenguid eesti keelest ja kirjandusest pidasid vastavalt Krista Kerge ning Mart Velsker. Tõlketeooriast rääkis Rootsi õppejõud ja tõlkija Lars Kleberg. Teoorialoengute vahel tehti palju ka praktilist tõlketööd. Analüüsiti juba tehtud proovitõlkeid, mille alusel seminaril osalejad ülepea välja valiti. Ka kohapeal tõlgiti tekstikatkendeid ning arutati siis hiljem rühmatöö…
-
Jan Kaus, Tema. Tuum, 2006. 269 lk.
Näen, tunnetan ega kahtle, et Jan Kaus on kirjutanud veenvalt mõjuva romaani: sündmustik on kodumaiseid ja rahvusvahelisi kohti vahetav ning piisavalt põnev; struktuur väga sidus ja suhtelises keerukuses selgesti hoomatav; keel ladus, ökonoomne ja lööv; tegelaskond motiveeritud, üksteisega haagitud ja vaimukalt karakteriseeritud; faabula modernistlikult mittelineaarne; läbiv peategelane seob oma isiklikku tragismi kratsides kõik enda ümber kihavasse kimpu. Kaante vahel…
-
Härra Weaver, olete Ühendriikides ilmuva raamatusarja “In Our Own Words: A Generation Defining Itself” (“Meie oma sõnadega: ühe generatsiooni enesemääratlus”) koostaja ja toimetaja. Palun selgitage selle projekti olemust ja seda, mis teid ajendas seda algatama.
Raamatusari keskendub põlvkonnale, kes on sündinud aastail 1960 kuni 1982, põlvkonnale, kes minu silmis on eas, kus võib ilmale tuua järglasi. See põlvkond järgnes neile, kes olid kogenud maailmasõdu, 1930ndate ülemaailmset depressiooni,…
-
Leelo Tungal
TOOMINGAVILU
Toomingavilu on vana sõna –
sellest saab ju aru, et toomingate õitsemise ajal peabki olema
jahe,
muidu läheks kevad juba liiga magusaks kätte,
nii magusaks, et kasutaks lausa teist rahvakeelset sõna –
läila!
Olgu siis pealegi varakevadel õhk magusat valu täis,
aga varbad külmad –
toomingavilu tuletab meelde,
et oled maapealne olevus,
kes siis veel?
Kuuskümmend kilo lendlevat hingelist
toomingate vahel ajaks iseendalegi naeru peale!
Olgu siis pealegi toomingavilu,
aga sirelid?
Jah, nüüd juba õitsevad sirelid, sirelid,
ja ikka…
-
Milline aasta sobiks mõtteroima sooritamiseks paremini kui 1984. aasta? Pärimuse järgi hakkas Matti Moguči luulekogu “Mina – metsikuim mehike” ringlema just sellel aastal, mõistagi mitte raamatupoodide kaudu, vaid käsikirjaliselt ja Matti Miliuse suu läbi. Veider, et teost ei avaldatud 1980ndate teisel poolel, kui dissidendid ja punkarid hakkasid üldiselt põranda alt välja tulema, vaid alles eelmisel aastal, mille saabudes oli nimetatud põrand teabeühiskonna raskuse poolt ammuilma läbipaistvaks…
-
Korduvalt on haridusministeeriumi ametnikelt ning õppekava koostamisega ametis töögruppidelt olnud kuulda, et tööd alles tehakse ning avalik diskussioon õppekava sisu ja olemuse üle seisab ees. Teades, et määrus tahetakse suvel välja kuulutada, oleks siinkohal ehk paslik aeg ka kirjandusse puutuvat diskussiooni alata. Haridusministeerimi koduleheküljelt (http://www.hm.ee/index.php?popup=download&id=4530) leiab vabariigi valitsuse määruse (16. V 2006) õppekava kohta, mis eksitavalt lisatud kuupäevast sõltumata peaks siiski olema töövariant. Määruse jõustumisest räägib…
-
André Gide, Surra, et elada. Varrak, 2006.
Tõlkinud Leena Tomasberg. 50 lk.
Autobiograafiline romaan on üks ohtlik žanr. Ma ei hakka siinkohal heietama näitlemise ja aususe vahekorrast, küll tahan vihjata võimalikule lugeja tüütamisele detailide ja fragmentidega, mis on huvitavad ehk autorile ja tema lähikondlastele. Pole vist üsna mitu aastat end lugemisega nõnda piinanud, et jõuda ükskord teksti tuumani. Ent peaaegu tahaksin ohata, et Gide seekord tuumani ei…
-
“No ja mis siis saab, kui oma süda avada?” Reiko pani, suits endiselt ees, lõbustatud ilmel käed laua peal kokku. “Siis saab terveks,” ütles ta (lk 183). Siis saad terveks, kui sa Haruki Murakami raamatu läbi loed. Võib-olla. Küsimused jäävad teravasse hingemõõka.
Kus on lõpukoordinaat, kus algusehetk. Elu, või valid surma. Elu kui vehiikel, kui tarvitada Peter Brooki/Jerzy Grotowski määratlust. Täius on ju näiline. Jah, me ootame…
-
Magssanguaq Qujaukitsoq
Üle-eelmisel laupäeval Niguliste kirikus Põhjamaade luulet kuulates (ja lugedes, sest eestlastest publikule mõeldes olid korraldajad muukeelse luule eestindanud ja tõlke lehekestele trükkinud), tulid pähe mõned paralleelid.
Üritusele, mida Põhjamaade luulefestivali korraldajad nimetavad õigusega festivali kõrghetkeks, on pandud – võib-olla gooti katedraaliga seonduvalt – ladinakeelne pealkiri “Sequuntur poemae”, mida võiks tõlkida “Nüüd järgneb luule” või “Nüüd tulevad luuletused”.
Kuulates viitteist autorit kolmeteistkümnes keeles oma luulet…
-
Nii et Õnnepalu luuleraamat on küllalt mahukas ja koostisosade poolest kirju. Sellised autori enda koostatud ja tema loominguparemikku esitlevad kogumikud meenutavad peigmehe-ootel pruudi veimevakka, kuhu enda tehtud kõiksorti paremad ja ilusamad asjad kokku on pandud. Ja nii nagu mehelemineja tüdruku varandusekogu on ühe eluetapi mingisugune kokkuvõte, nii on Õnnepalu kokku pandud luulevakk sedasama tema lüürilise mina eluloos. Senisele joone allatõmbamist näib kinnitavat luuletaja isegi: kui esikkogus…
