-
“Kasvamine ühes teatavas kultuuris ja ühte teatavasse kultuuri on küllaltki fataalne, määrates paljuski ära meie suhte maailmaga ja iseendaga, selle, milliseid jooni me endas hindame ja arendame, sest need on ümberringi hinnatud, teadmise nende “headusest” oleme me sisse imenud juba emapiimaga, nagu öeldakse, teisi jooni aga surume alla või ei arenda välja, sest ei pea neid väärtuslikeks,” kirjutab Tõnu Õnnepalu (lk 234).
Et aga paremini mõista, millised…
-
Romaanile oleks nagu kolmest küljest seinad peale langenud. Neljas sein, toekam, (arvustus Jürgen Rooste sulest) jäi püsti. Püüan neid kolme seina tõsta, oma lugu alt kätte saada. Lugeda tuleb seda, mida on kirjutatud, mitte seda, mida tahetakse, et oleks kirjutatud, ilma et teataks, mida tahetakse.
Mastaap ja moodus. Eksistentsiaalset kulgu meditatiivset teksti ei saa lugeda ega arvustada realismiteksti ratsionaalse retseptoorika alusel. Tulemust ei ole. Või on…
-
Malle Salupere, Postipapa. Mitmes peeglis,
mitmes rollis. Tänapäev, 2006. 368 lk.
Kõigepealt ikka kiidukõnet. Malle Salupere on vähemalt 1990ndate algusest peale tegelnud oma mitmete huvialade kõrval üsna järjepidevalt Johann Voldemar Jannseniga. Sel teemal on ta publitseerinud terve rea artikleid, mis on ilmunud valdavalt Keeles ja Kirjanduses. Selle tegevuse eest tuleb autorit kindlasti kiita, sest hoolimata sellest, et Jannsenist on aegade jooksul kirjutatud küllaltki palju ja mitme nurga alt,…
-
Mitmekülgne maateadlane ja turkoloog Ott Kurs on käesoleva aasta suvel trükivalgust näinud kogumikku koondanud mitmekesise läbilõike oma loomingust. Iseenesest on kõik kirjutised jõudnud avalikkuse ette juba varem, kas artiklitena väljaannetes või ettekannetena foorumitel. Kuna esitatud pärand ei ole varem leidnud avaldamist mahukamates teostes, on käesolev kogumik heaks abiliseks Ott Kursi loomingu vähem publitseeritud osaga tutvumiseks.
Mõnes mõttes on kogumiku artikleid keeruline ühise nimetaja alla viia, kuna…
-
Euroopa kirjandussündmustel on eestlased peaaegu alati kohal, nähtavalt ja võimsalt. Piltidel: Jan Kaus rongis teel Helsingist Oulusse; fs Berliinis Prenzlauer Bergil mõned tunnid enne esinemist; Asko Künnap ja Karl Martin Sinijärv Cheltenhamis inglaste vanimal luulefestivalil, kus tänavu osales ühtekokku 75 000 pileti ostnud kuulajat. 2 x Jürgen Rooste, Reet Remmel.
1.
Stabiilsus ajab vihale, rahulolu laisaks. See on teada lugu. Kui kõik on keskeltläbi hästi, enam-vähem korras, toimib ja annab…
-
Direktriss Maarja Vaino Tammsaare majamuuseumi uue püsinäituse avamisel 13.XII 2006. Toomas Haug
Ettekanne A. H. Tammsaare majamuuseumi ja kirjanike liidu korraldatud konverentsil “Tõe ja õiguse” esmailmumise 80. aastapäeva tähistamiseks 8. XII 2006 musta laega saalis.
Ühel valgustuslikul hetkel sain aru, et Tammsaare juurde kuulub koer, Tuglasel on aga mingi seos ahviga. Mis on selles valgustuslikku, küsite teie. Ja mina vastan: see kujund väljendab kimbatust, mis tekib inimesel, kes tahab…
-
Uku Masing õe Agnesega, 1936. Eesti Kirjandusmuuseum
Uku Masing. Uskuda, elada. Ilmamaa, 2006. 416 lk.
Kolmekümne aasta eest, kui elasin Saaremaal, käisin sealt Tallinnas usuteaduse instituudis loenguid pidamas. Ööbisin tavaliselt oma sõbra, Pühavaimu koguduse õpetaja Jaan Kiiviti pool, kellega arutasime poole ööni ilmaelu ja loetud raamatuid. Ühel neist õhtutest kanti parajasti üle Soome missivõistlusi. Saaremaal Soomet ei näinud, seega oli see mul esimene kord missivalimist näha. Saade algas nii, et võistlejad…
-
*
Lõpuks ometi saavad Milan Kundera romaani “Olemise talumatu kergus” oma emakeeles lugeda ka tšehhid, sest kirjanik on andnud viimaks loa avaldada romaan oma kodumaal. Raamat on küll 1980. aastate keskel korra tšehhi keeles ilmunud, kuid väljaandjaks oli siis üks väike Kanada pagulaskirjastus ja ka tiraaž jäi tol korral väga väikeseks. Kirjanik on põhjendanud 22 aastat kestnud viivitamist ajapuudusega romaani käsikirja toimetamisel, sest osa originaalkäsikirjast olevat kaotsi…
-
Monograafia mõõtu trükiseid rahvakultuuri uurijate töömailt ei sugene eestikeelse lugeja lauale teps mitte nagu seeni pärast vihma. Ainuüksi juba seetõttu on iga raamat, mis peaks huvi pakkuma ka laiemale lugejaskonnale, igati tervitatav. Kõnealuse trükise “Seened kultuuriloos” autor, teadusavalikkusele ehk rohkem Siberi uurijana tuntud etnoloog Aivar Jürgenson väitles end Tartu ülikoolis magistriks 1996. aastal uurimusega “Etnomükoloogilised perspektiivid eesti rahvatraditsioonis” ja seenetemaatika usundi- ning kultuuriloos on autori huviorbiidis…
-
MU EESTI
Mu Eesti on väike nagu ma isegi
ta kaalub sama palju kui mina
kusagil kaheksakümne ringis
noorena vähem
tal on hall pea
nagu läikiva saiapuruga üle puistatud
ta on seitsekümmend sentimeetrit pikk
nooremana kaks sentimeetrit enam
kuid siis nagu ka nüüd
ulatun ma veest veeni
Peipsist Läänemereni
tal on vuntsid nina all
poeg on tal neid käskinud hoida
ja mitte maha ajada
ka mitte pohmakaga
mis teda vanemast peast üha enam kurnab
ja kollitab
Eesti vanavanaisa oli voorimees
temal olid ka…
