-
1.
Näe, üks tool seal seisab
vaikselt laua taga.
Silma millegagi
küll ei hakka ta.
Läheb sajand, teine,
ajal rasked sammud,
sama tooli nüüd sa
jääkski vahtima:
ah mis ilu,
oh mis võlu,
eh mis iidse aja taid!
Kahju, et ei
leidu enam
meistreid nõnda osavaid!
Muuseumis nii sama laua
taga seisab sama tool –
“21.
sajand, I pool”.
Vanal kapil pole kodu?
Muuseumisse! Muuseumisse!
Memme vokk ja veimevakk?
Muuseumisse! Hei-o!
IŽ ja rehepeksumasin?
Muuseumisse! Muuseumisse!
Grammofon ja videomakk?
Kõikki kutsub Kleio!
2.
Kõrgub kolist uhkeid virnu,
kuni tuleb vastu lagi!
Pole näha tühja pinda,
ruumi pole…
-
Tiit Aleksejev, “Valge kuningriik”
Nikolai Baturin, “Sõnajalg kivis”
Jan Kaus, “Tema”
Peeter Sauter, “Vere jooks”
Mats Traat, “Naised ja pojad”
Luule
Vahur Afanasjev, “Katedraal Emajões”
Hasso Krull, “Talv”
Sven Kivisildnik, “Vägistatud jäämägi”
Mathura, “Kohalolu”
Triin Soomets, “Väljas”
Indrek Ryytle, “Inglid rokijaamas”
Draama
Jim Ashilevi, “Nagu poisid vihma käes”
Andrei Hvostov, “Henrik”
Andrus Kivirähk, “Sürrealistid”
LASTEKIRJANDUS
Kristiina Kass, “Samueli võlupadi”,
“Käru-Kaarel”
Andrus Kivirähk, “Leiutajateküla Lotte”
Jaan Rannap, “Roheline kindlus”
Üllar ja Rünno Saaremäe,
“Käpipuu vennaskond”
Peeter Sauter,…
-
Kaklusklubi.
Tõlkinud Tiina Randus.
Eesti Ekspressi Kirjastus, 2006. 224 lk.
Kunagi ammu, veel enne kui suur tarbimisühiskond jõudis end meie riigis kehtestada, veel enne kui vaimustusime sellest, kellel on ja kellel on rohkem, enne kui hakkasime tapma moe pärast. Jah, ja enne kui müüsime end oma põhivajaduste nimel laenuorjadeks pankadele, mis müüdi seejärel omakorda võõramaalastele – enne seda oli üks film. Selle filmi pealkiri on “Kaklusklubi” ja…
-
Selle aasta 6. jaanuaril lahkus viimasena kuulsa Firenze hermeetilise luuleringi liikmetest Alessandro Parronchi. Üheksakümne kahe aastaseks saanud Parronchi, kunstiajaloolane, musikoloog, luuletaja ja luule tõlkija elas üle nii temaga ühel aastal sündinud Mario Luzi, Piero Bigongiari kui ka nende vanema kaaslase, Salerno päritolu Alfonso Gatto.
Parronchi esimene kogumik “I giorni sensibili” (“Tundlikud päevad”) ilmus 1941, viimane “Quel che resta del giorno” (“See, mis on päevast järel”) 2001.…
-
Mathura, Kohalolu: luuletusi ja rännakuid. Allikaäärne, 2006. 72 lk.
Mathura luuleviisis on seni toimunud kaks suuremat muutust, esimene neist juba Erakkonna kujuvõtmise eel, teine aga kolmes viimases kogus. Mathura senigi laiemalt levinud krišnalikus laadis luuletajakuvand põhineb suuresti Erakkonna ühisteostes ja ta esikkogus “Poeesia valgel taustal” (Erakkond, 2001) avaldatul. Varasemat luulet avalikkuse ette eriti jõudnud ei ole, kuigi ta võib olla esimene ametlikumas kanalis avaldanud/tud Erakkonna luuletaja (valik…
-
Pika sammuga astub kangelane lavale,
nööbib lahti oma vanaaegsed püksid
ja laseb neil alla vajuda –
juba ongi need rebadel ja korrapäraselt voltis.
Ta istub potil, näoga publiku poole,
aga kõrvalkabiin on reserveeritud daamile,
nimelt sellele daamile,
kes Phaedra osa täidab.
Juba tuleb temagi asjale.
Ta on seljaga publiku poole
ja tõstab ühtäkki seeliku üles
ning näitab oma uhket perset.
Nüüd järgnevad mõlemast kabiinist häälitsused,
mis värvivad loožisistujate näod,
esimestes ridades istujate nägudest rääkimata,
kirsipunaseks.
DISKREETNE PELDIK
Sellesse peldikusse lähed
peaaegu et kikivarvul,
aga enne…
-
Pea üheaegselt Finlandia auhinnaga kuulutati välja ka Rootsi tähtsaima kirjandusauhinna Augustpriset’i laureaat, kelleks osutus rootsisoomlane Susanna Alakoski oma debüütromaaniga “Svinalängorna” (Albert Bonnieri kirjastus, 2006), mis kujutab ühe Soome ümberasujate perekonna kohanemisraskusi 1970ndate Rootsi ühiskonnas. Immigrantide perekond majutatakse alguses väga meeldiva ja lausa mugavana tunduvasse Fridhemi- ehk Rahula- nimelise linnaosa korterisse Ystadi äärelinnas. Need olid ehitatud Rootsi suure korterikriisi ajal “miljoni korteri kava” raames. Selgub aga, et…
-
Kui teater algab puhvetist, siis Andrus Elbingu luulekogu “Siin Beebilõust, tere!” lugemine võiks alata tagakaanest. Sealt võib tõdeda, et “Kuressaare poiss Andrus Elbing (1981) kannab karistust Tallinna vanglas, kust ta vabaneb 2008. aastal.” Saatesõna sellele luulekogule on kirjutanud koguni kaks silmapaistvat persooni. Arhitekt Vilen Künnapu on Elbingut võrrelnud isegi Artur Alliksaarega ning veenab lugejat, et kunagine “kogu Saaremaa hirm” on vanglas luuletama hakates üle elanud vaimse…
-
Mõtlesin päris kaua, mis mu meelest on Wimbergi vastse luulekogu juures kõige olulikum või märkimisväärsem iseloomujoon. Lugesin teisegi korra läbi. Järjest. Ja sain aru. Tegu on ühega neist harvadest luuleraamatutest, mida on võimalus lugeda kui juturaamatut. Ühe jutiga. Põnevusega. Ning samas ei ole ta mitte mingi romaan värssides, vaid pesuehtne poeesia. Sealjuures osava käega kokku pandud, käänuline, nurkade taga üllatusi pakkuv. “Maaaraamat” oli tal kunagi peaaegu…
-
Kaardipakk Kaks lubab kümme korda eelkäijast parem olla. On siis või? Nagu pakend retseptiks pakub: “Kutsu esile viis äraproovitud luuletajat, lase neil viis aastat laagerduda, käsi neil kaks korda rohkem luuletusi kirjutada.” Võrdluseks saab võtta ainult eelkäija ja selle loogika põhjal tõepoolest ongi uus kaardipakk kümme korda parem. Kuna tegemist on ennekõike tootega, peab tingimata puudutama selle kõiki kasutuslikke omadusi. Nikotiinikollaste sõrmedega lihtsale turakatagujale see pakk…
