-
Uku Masing õe Agnesega, 1936. Eesti Kirjandusmuuseum
Uku Masing. Uskuda, elada. Ilmamaa, 2006. 416 lk.
Kolmekümne aasta eest, kui elasin Saaremaal, käisin sealt Tallinnas usuteaduse instituudis loenguid pidamas. Ööbisin tavaliselt oma sõbra, Pühavaimu koguduse õpetaja Jaan Kiiviti pool, kellega arutasime poole ööni ilmaelu ja loetud raamatuid. Ühel neist õhtutest kanti parajasti üle Soome missivõistlusi. Saaremaal Soomet ei näinud, seega oli see mul esimene kord missivalimist näha. Saade algas nii, et võistlejad…
-
1.
Ajuti meenub mulle, kuidas Udo Uibo ühest mu kirjatükist kunagi kirjutas: “Arvasin, et võib-olla aitab mind ree peale järelsõna. Aga oh issand ja kõik tema tiivulised inglid, keda on kokku mitu tuhat tükki, see oleks tulnud küll lugemata jätta. Neljale lennukale leheküljele pole fakte eriti jagunud, aga laialivalguvaid mõtteid on nii palju, justkui oleks see manifest kirjutatud “kõva põllumehe auru all”, nagu August Alle väitis kord…
-
*
Lõpuks ometi saavad Milan Kundera romaani “Olemise talumatu kergus” oma emakeeles lugeda ka tšehhid, sest kirjanik on andnud viimaks loa avaldada romaan oma kodumaal. Raamat on küll 1980. aastate keskel korra tšehhi keeles ilmunud, kuid väljaandjaks oli siis üks väike Kanada pagulaskirjastus ja ka tiraaž jäi tol korral väga väikeseks. Kirjanik on põhjendanud 22 aastat kestnud viivitamist ajapuudusega romaani käsikirja toimetamisel, sest osa originaalkäsikirjast olevat kaotsi…
-
Monograafia mõõtu trükiseid rahvakultuuri uurijate töömailt ei sugene eestikeelse lugeja lauale teps mitte nagu seeni pärast vihma. Ainuüksi juba seetõttu on iga raamat, mis peaks huvi pakkuma ka laiemale lugejaskonnale, igati tervitatav. Kõnealuse trükise “Seened kultuuriloos” autor, teadusavalikkusele ehk rohkem Siberi uurijana tuntud etnoloog Aivar Jürgenson väitles end Tartu ülikoolis magistriks 1996. aastal uurimusega “Etnomükoloogilised perspektiivid eesti rahvatraditsioonis” ja seenetemaatika usundi- ning kultuuriloos on autori huviorbiidis…
-
MU EESTI
Mu Eesti on väike nagu ma isegi
ta kaalub sama palju kui mina
kusagil kaheksakümne ringis
noorena vähem
tal on hall pea
nagu läikiva saiapuruga üle puistatud
ta on seitsekümmend sentimeetrit pikk
nooremana kaks sentimeetrit enam
kuid siis nagu ka nüüd
ulatun ma veest veeni
Peipsist Läänemereni
tal on vuntsid nina all
poeg on tal neid käskinud hoida
ja mitte maha ajada
ka mitte pohmakaga
mis teda vanemast peast üha enam kurnab
ja kollitab
Eesti vanavanaisa oli voorimees
temal olid ka…
-
Wimberg
MÄSS!protestiks selle vastuet kõik kirjutavadkirjutavad kirjutavadaga keegi lugeda ei viitsitaha oska suudalugemisoskus on mandunudkirjutamine devalveerunudnii lihtne on kirjutadaaga lugeda – raske!nii kirjutas Märt Väljataganii kõneles Jan Kausnüüd mässa, luuletaja!nagu su kohus onanna oma väike nirakas panuslugemisoskuse restauratsioonitäna öösel ei kirjutamina enam ühtki luuletusthakkan lugema neidmis ma juba kirjutanud olenmäss!
Arvata-loota midagi “uue sajandi uue kirjanduse” kohta meenutab mulle lapsepõlves kummardumist koduõuel pehkinud puuraketest kaevu suudmele. Avad kaane…
-
Aare Pilv, mis on uue sajandi kirjanduse olulisemad märksõnad ja maamärgid?
Ma arvan, et üldistusena on mul raske midagi sisulist lisada Tiit Hennoste ülevaatele septembri Loomingus – mu meelest on sealne kaardistus ja maamärgistik üsna adekvaatne maastiku suhtes; mõnes mõttes polnud Hennoste kirjutises midagi avastuslikku, mis aga tulenebki sellest, et ilma asju märkimisväärselt hinnangutele allutamata on fikseeritud see, kuidas eesti kirjandus ennast praegu tunnetab ja miks niimoodi…
-
Wimberg, oled püsinud kirjanduse juures ihu ja hingega juba jupp aega. Järelikult peab selles midagi olema, midagi toimuma. Mis oleks too kirjeldamatu ja haaramatu “miski” uue sajandi esimeste aastate kirjanduses, mille pärast nad on väärt ja meeldejäävad?
Olles piisavalt hästi kursis eesti kirjanduse ajalooga, väidan, et eesti kirjanduses pole olnud veel nii põnevat ja sisukat aega, kui seda on olnud viimased 10 aastat. Olen sel teemal palju…
-
Jan Kaus, oled mõnelgi korral juhtinud tähelepanu Eesti üliliberaalsele, eelarvamusvabale kirjastussituatsioonile, mis võimaldab vähegi innukail ikka avaldada ning parimad neist saavad ka täiesti väärilise retseptsiooni ning isegi auhindade osaliseks. Kas ei peitu ses olukorras siiski oht? Kas ei peaks pürgima Soome eeskujul konservatiivsema olukorra poole, sest too tulv tingib tohuvapohu ning virvarri ka kriitikute ja toimetajate pääs, rääkimata müstilisest “tavalugejast”, kel puudub olukorrast 2000ndate kirjanduses vähimgi…
-
Vahur Afanasjev, kas too arvumaagia, uus alanud sajand, märgib eesti kirjanduses mingit muutust või uut aega, või aitab lihtsalt kirjandusloolastel jupitada aega kronoloogiliselt sajandi lõpuks ja alguseks? Mis siis on kirjanduses toimunud?
Otsustavaima muutuse tõi ühiskonnakorra muutus, see tähendab 1990ndad. Iga tegelane saab nüüd väikese pingutusega raamatu välja anda. Kahjuks käis ühiskonnas muutustega kaasas järsk arusaamine, et raamatud on kallid ja nende lugemine ajaraisk.
Piire murti, nagu ikka.…
