-
Aasta algupoolel pani kirjastus Tänapäev kokku uue väikese valiku Jaan Kaplinski viimase viie kümnendi luuleloomingust. Tinglikku sarja, kus enne ilmunud Liiv ja Koidula, on seega nüüd jõudnud ka elav klassik. Arvestades, et veel suhteliselt hiljuti ilmus Kaplinski luule ülimahukas koguteos, pärast mida autor on avaldanud vaid ühe uue luuleraamatu, võib sellise väljaande vajalikkuses mõistagi ka kahelda. Ent “Vaikus saab värvideks” väärtuseks pole ehk niivõrd selle vajalikkus…
-
“Valge kuningriigi” lugemise järel saab selgeks paar asja. Esiteks, Tiit Aleksejevis on ainest kirjanikuks ning annet kirjutada ühel päeval tõeliselt tugev romaan. Ja teiseks, “Valge kuningriik” tegelikult romaani mõõtu välja ei anna – mis aga siiski ei kahanda teose mitmeid väärtusi.
Tuleb nõustuda Janika Kronbergiga, kes 21. VI Eesti Ekspressis ilmunud lühiarvustuses toob esile Aleksejevi kadestamisväärse oskuse anda edasi kohavaimu. Tõepoolest on “Valge kuningriigi” peamiseks tegevuskohaks pulbitseva…
-
Tekstilääts, Kangelasema toitepiim. Koostanud Kiwa, kujundanud Tuuli Aule. ID Salong, 2006. 114 lk.
Kirjandus, tähtis institutsioon, mida teevad/ kirjutavad kirjanikud, kes on mõjukad ja keda võetakse kuulda. Iga kirjanduse, iga kunsti sees on tõmme “mikrole”, nähtamatuse, kustutuse poole. Kindlasti on see üks edasiviivaid jõude. Avant-jõude – destruktsioon, dekonstruktsioon, süntees, perspektiiv, progress, i guess.
Mikrokirjandust ei saa kuidagi tähtsaks institutsiooniks pidada. Õigupoolest ei saa seda mingisuguseks institutsiooniks pidada. Tal…
-
Jan Kaus ja Nadja Ptšelovodova plenaaristungil.
Aapo Ilves endalegi ootamatult esinemas. erakogu
Käesoleva aasta 26. – 29. septembrini leidis aset IX rahvusvaheline soome-ugri rahvaste kirjanduskongress. Toimumiskohaks sedapuhku Karjala pealinn Petroskoi, venepäraselt Petrozavodsk. Osalesin sellisel kongressil esmakordselt, kuid see pole vahest ainuke põhjus, miks kõnealust sündmust elamuseks võib nimetada.
Eelkõige muidugi Venemaa. Olin seal viimati käinud ajal, mil Eesti oli veel Nõukogude Liidu osa. Viisa endise kodumaa avaruste kaldapealsele…
-
Oktoobrikuu esimesel nädalal tuhande üheksasaja kuuekümne viiendal aastal tegi Mihhail Šolohhov oma elukroonikasse ülestähenduse: “Tänast päeva tohib lugeda kordaläinuks; hommikupoolikul töötasin tublilt oma peatüki kallal, pärastlõunasel jahilkäigul lasksin kaks ulukit ja õhtul kuulsin teadet Nobeli preemia määramisest.” Oli tõesti, millega rahul olla. Isegi B. Pasternak, kes auhinnast pidi loobuma, on kusagil tunnistanud, et kõige rohkem oli ta endaga rahul Nobeli preemia määramise päeval. Või siis täpsemalt:…
-
See lugu on heade, aga juba eos nurjunud ideede jada.
Jean-Paul Sartre, Sõnad. Kordustrükk. Prantsuse keelest tõlkinud Leili-Maria Kask. Varrak, 2006. 208 lk.
1.
Mõtlin selle loo kirjutada kirjana Jan Kausile, fs-ile ja Wimbergile. Kuidagi isadusest, isa olemisest Sartre’i taustal. Sest justnimelt sellisel eksistentsiaalsel taustal on see olnud meie kõigi pärimine oma elu, oma rolli järele.
“Head isa pole olemas, see on üldine reegel; ärgu süüdistatagu selles mehi, vaid isadust…
-
Debora Vaarandi, Aastad ja päevad: nooruselugu. Tänapäev, 2006. 335 lk
Debora Vaarandi autobiograafia ilmumine on lugejat juba mõnda aega pinges hoidnud. Lugejat väga laias tähenduses. Vaarandi on läinud sajandi kirjanduse põnevamaid isiksusi, loov vaim, kes esindas eesti mõtet stalinistliku köndistamise viljatul kümnendil ja kaua aega pärast seda. Ta seisis juunipöörajate rivis. Oli Nõukogude tagalas. Tuli eluga tagasi. Kirjutas muu hulgas kultusteksti “Saaremaa valss” ja veel suurema kultusteksti…
-
Vana kirjakeele näiteid: Laurentius Boieruse 41-realine eestikeelne tekst
(1587 – 1595). A. Saareste arvates on sõnade morfoloogilis-süntaktiline ühendamine tekstis nõnda oskamatu ja saamatu, “et tekib mulje nagu oleks teksti koostamise ajal meie keeles veel täielik võhik eesti sõnu ritta lükkinud kellegi teise, eesti keeles ainult väheselt kodus oleva muulase või jälle võõrkeeli väga puudulikult tundva(te) eestlas(te), kes-teab vastselt avatud tõlkideseminari noor(te) õpilas(te) kaasabil”.
Ministeeriumi ja kõrgkoolide koostöö…
-
Kiki Smith. Saba (Tail), 1992.
Julia Kristeva, Jälestuse jõud. Essee abjektsioonist. Tõlkinud Heete Sahkai. Tänapäev, 2006. 302 lk.
Kuna Kristeva esimest raamatut eesti keeles ei saada ükski sissejuhatus ega napimgi saatesõna, siis oleks vahest targem “Jälestuse jõu” lugemist alustada lõpust. Või vähemasti lugeda viimane peatükk läbi siis, kui abjektsiooni mõistest on raamatu alguse põhjal kujunenud esialgne ettekujutus. Sest lõpus selgub viimaks selle raamatu kirjutamise mõte ja siht: kõnelda…
-
Keelepädevusetuse üks põhjusi näib olevat see, et kuigi igal inimesel tuleb Interneti ja üleilmastumise ajastul päevast päeva, olenemata vanusest, ametist ja haridustasemest, midagi tõlkida, siis seda oskust talle õigupoolest ei õpetata. Räägitakse küll aina sellest, et koolis tuleb õpetada elus tarvilikke asju. Tõlkeoskus on vaieldamatult üks iga päev tarvilik asi, kuid seda ei õpetata. Võõrkeeleõpetus keskendub teise keele õpetamisele ja tõlkimisele sellesse keelde, vastupidisesse protsessi ei…
