-
Esimesele kahele küsimusele saame vastata koos: Koolibri maksabki õpikutes kasutamist leidnud eesti autoritele kunagi Eesti Kirjanike Liidu poolt välja pakutud tariifide alusel. EKL arvestas tariifi välja pakkudes sellega, et õpikus kasutamist leidnud katkend ei ole kirjanikule põhisissetulek ning et tegemist ei ole õpiku jaoks tellitud tööga, vaid varem kirjutatu taasavaldamisega. Meil on väga hea meel, et EKL need tariifid on välja pakkunud, oleme kõikide õpikute puhul…
-
Taasiseseisvumispäeva eelõhtul
tulen Kristiine keskusest
bussipeatuses istub
algkooliealine poisike
küsib sosinal
tädi kas sul süüa on
võtan kotist oma igapäevase kohukese
ja ungari virsiku
mille ostsin lohutuseks
et ei jõudnud
suletud bussiliini pärast
õigeks ajaks
Väikese Emajõe äärest
Poska tänava aeda
Püha Istváni päevale
poiss mugib kohukest
paneb silmad kinni
oh kui magus!
ütleb et on üheteistkümnene
sõidab number 23-ga Rahumäe kalmistule
seal saab ööpäev läbi
tasuta kraanivett –
kas sina ei teadnudki?
aga homme
homme on pühapäev
siis pääseb Rahumäe kirikusse –
seda sa…
-
kuipaljukest sa ikke
sina koolides juba ärh käind inimeseloom
koolile mõtled
aint siis kui omal lapsed
jalus ringi pudelevad ja vägisi
kooliealiseks ja targaks saama trügivad
siis mõnikord peatud mõtlema
et miks pagan ei õpetata lastele
filmi-asja
kuigi jumal teab et filme
vahivad nad rohkem
kui tolmund raamatukülgi
või teatrit
kuigi kuradi elu on teater
ja iga päev kardad ise
et äkki ei mängi sa
oma rolli enam
perfektselt ära
(siis on king)
ja urhh – kuskile siia vahele
trügivad literaadid (õnnetud lojused)
ja sa saad…
-
Eesti Kirjanduse Selts, 2006. 184 lk.
reprod raamatust “Tartu on unenägu”.
1.
Mõni aeg tagasi toimus Tartu ja Tallinna vahel äge rebimine, kus Eesti kaks suurimat linna püüdsid võita endale kultuuripealinna tiitlit aastaks 2011. Tänaseks on võitja teada, kuid võitlust jäävad tähistama mõningad üsna kummalised võtted. Üheks kurioossemaks võiks pidada Berk Vaheri Eesti Päevalehe Arkaadias ilmunud esseed “Tartu kirjandus ongi eesti kirjandus” (5. XI 2005), kus üksteise järel kukub…
-
Astrīde Ivask: kirjanikud võiksid omavahel rohkem suhelda.
Riia südalinnas on vaikne tänav nimega Pulkveža Brieža iela (polkovnik Briedise tänav), mille ääres vanas kõrges kivimajas elab läti luuletaja ja tõlkija Astrīde Ivask, neiupõlvenimega Astrīde Hartmane. Kümne minuti kaugusele jääb Skolas ielā 13 (Kooli tänav 13), kus Eesti saatkonna majas veetis oma lapsepõlve Astrīde Ivaski abikaasa, eesti luuletaja, tõlkija ja kirjandusteadlane, ajakirja World Literature Today (kuni 1977. aastani Books…
-
Triin Soomets,Väljas. Tuum,2006.
Triin Soomets on eesti naisluule, õigem oleks vist öelda naiseliku luule, kõige tugevamaid esindajaid. Pole ju kerge leida uut sõnastust armutunnetele, mida juba sajandeid on lüürikasse valatud. Ometi suutis ta juba oma esikkoguga üllatada ja pakkuda isikupäraseid elamusi. Ei hakkaks siinkohal kordama tema kinniskujundeid ning kriitikuid võlunud vihjelisi teemasid. Võiks ju öelda, et alguses oli “kassett 90” mitmeski mõttes sarnaste piigade ansambel, vali ja…
-
Suvesüdames peeti Klaipedas viiendat korda eesti, läti ja leedu lastekirjanduse seminar teemal “Meri ja lastekirjandus”. Tänavune oli tähtis selleski mõttes, et esimene seda laadi kogunemine toimus kümme aastat tagasi. Üritus on sobitatud Klaipeda merepäevadega nii sisu kui sponsorluse poolest.
Sel aastal avas seminari eestipoolne esitlus: film ja raamat “Ruudi” (Allfilm, kirjastus Varrak, kirjanikud Aare Toikka ja Aarne Mägi, produtsent Piret Tibbo). Koosolijad võtsid eesti loo väga südamlikult…
-
Berk Vaher, Tõnis Mägi. Müümata naer. Ilo, 2006. 208 lk.
Tõnis Mägi “Kuningas Ubu” proovis. no 99
Tõnis Mägi on ju mu jaoks “me isade põlvkond”. Tema elu erineb radikaalselt nende elust, kes oma teadliku aja elanud ja õppinud ja arenenud juba vastse Eesti Vabariigi päevil, sedasi teab ta eellugu, olles ise siiski kahe jalaga maas (sageli õnneks ka lennus, “ära”) me jaburas ajas. Nõnda ta me ees kirja…
-
Muumia. Vene ulme antoloogia. Koostanud ja tõlkinud Arvi Nikkarev. Illustreerinud Heiki Raudla. Skarabeus, 2006. 320 lk.
Igaüks, kes võtab kokku panna raamatu, mille alapealkirjaks on “Vene ulme antoloogia”, astub sellega vägagi riskantse sammu. Isegi kui täpsustav tekst ütleb, et tegu on ülevaatega Nõukogude Liidu kokkuvarisemise järel aastatel 1990 – 2002 kirjutatud sotsiaalse fantastikaga. Vene/nõukogude ulme antoloogiaid oli eesti keeles enne “Muumia” ilmumist kaks: Ralf Tominga tõlgitud kogumik…
-
Thomas Mann, Völsungite veri. Segadus ja varajane valu. Tõlkinud Heli Mägar. Loomingu Raamatukogu 2006, nr 7-8.
Need kaks Thomas Manni novelli viivad meid müütilisse aega, Euroopasse enne ja pärast Esimest maailmasõda; Euroopasse, mida ei ole enam olemas. Ja seepärast need tekstid aktualiseeruvadki: läheb ju kogu Eesti riik Euroopasse, mida enam olemas pole. Kus on tänases Euroopas need tressidega mundrid, XV sajandi Firenze moejoont järgivad bordoopunased sametkleidid ja…
