-
Kui eestikeelse geograafia rajaja soomlane Johannes Gabriel Granö Omskist ja Helsingist 1919. aastal lõpuks Tartusse jõudis, olid tal kaasas muu hulgas ka Altai ekspeditsioonide materjalid. See oli mahukas materjal: vaatluspäevikud, mõõtmisandmed, aga ka terve hulk fotosid, intervjuude üleskirjutusi ja lihtsalt mälestusi kohalikest, teejuhtidest, Altai maastikest. Iga korralik teadlane peab oma ekspeditsioonist ju raamatu kirjutama, kuid Granöle kujunes probleemiks teaduse ja mitteteaduse vahekord.
Oma probleemi lahendas ta…
-
Poirot on tagasi! Varrak on tast raamatu teinud. Aga need on siiski vaid lühijutud, pikemad lood nagu “Roger Ackroydi mõrv”, “Kardin” või “On kurjust päikese all” pole sellesinatse teose kaante vahele mahtunud.
Kolmekümnendate aastate detektiivlood olid väga järjepideva struktuuriga: ikka imetlev minajutustaja Hastings, geenius Poirot ja Scotland Yardi mittemidagiütlev inspektor Japp. Need kujud on kopeeritud lihtsalt Conan Doyle’ilt. On oletatud, miks kestis selle žanri tohutu mõju just…
-
Uurin hüljest ühest küljest:
Hüljes nagu ikka hüljes!
Ja kui vaatad teisest küljest –
Sealtki meenutab ta hüljest!
Astun kolmandasse külge –
Kelle sealt ma leian? – Hülge!
Saba pooltki uurin hüljest –
See ei võta tükki küljest!
Nüüd on selge pilt mul küll: jess!
See on mitmekülgne hüljes!
Leelo Tungal, “Mitmekülgne hüljes” kogust “Lätikeelne jäätis” (2006)
Möödunud aasta lastekirjandusele pisukeselt distantsilt vaadates hakkab ennekõike silma mitmekülgsus, seda nii vanusegruppide, adressaadi soo kui ka hingelaadi…
-
Peeter Sauter. Laiskade laste raamat. Illustreerinud Alvar Jaakson. Huma, 2006. 48 lk.
J. R.: Kui Sauteril ilmus mõni aasta tagasi lastega kahasse kirjutatud “Laste raamat”, olin vaimustuses. See polnud veel ehk nii morbiidne, nukrik ja julm nagu “Laiskade laste raamat” kohati, aga sedavõrd absurd ja lapsiku loogikaga, et lugesin seda esmalt koos lapsega – mühinal ühe jutiga läbi (nagu nüüd hiljuti tolle “jätkuosagi”) – ja hakkasin siis…
-
Tähtajaks oli fondile laekunud 18 taotlust kokku 9320 eurole. 7. märtsil Helsingis peetud koosolekul otsustas fondi komisjon koosseisus professor Seppo Suhonen (esimees), sihtasutuse tegevjuht Hannu Heikkilä (mõlemad Soomest), kirjandusteadlane Piret Viires ja Eesti Keele Instituudi murdeuurija Anu Haak anda välja abirahad allpool nimetatud isikutele seoses järgmiste teemadega.
EKI uurija Evi Juhkam – tekstikogumiku “Murdejutte Harju-Madise murrakust” lõpetamiseks (800 eurot)
TLÜ dotsent Krista Kerge – osalemiseks ICPhS rahvusvahelisel foneetikakongressil…
-
Pentti Saarikoski, On või ei ole. Euroopa serval. Bretagne’i päevaraamat.
Tõlkinud Piret Saluri.
Kirjuta luuletusi, tee tööd demokraatia teostumiseks, aga ära kujutle, et kirjutamine võiks sind iial õnnelikuks teha või et demokraatia kunagi teostub.
(Saarikoski, lk 243.)
1.
Inimene on nagu lapse soditud joonistusvihik: ei raatsi seda kõike ju ära visata, kuigi otse midagi teha taga ka enam pole, ja kui ühe lehe juba välja rebid, läheb tervikust miskit kaotsi.…
-
Populaarteaduslik hüpotees, et “kui naine laevas, siis laev põhjas” ei leia Klaus Hympendahli raamatu põhjal just üleliia palju kinnitust. Tõsi, mitmesuguse ebausu tõttu suhtuti naistesse pardal kuni XX sajandini üsna vastumeelselt (eriti sõjalaevastiku puhul). Ometi käis see eeskätt ikka madalama klassi naiste kohta: kuis saigi kapteniproual ja valitseva aristokraatia emandatel olla hukutavat mõju, kui laev sageli just nende endi nimega ristiti. Hympendahl vestab meile, et sageli…
-
Me jooksust on saanud
suur lonkav minek,
silmades kevade
närtsinud sirel.
Me rõõmust on saanud
kurb naer,
rusikas peos
võimetu raev,
võimetu valu, võimetu soov
olla veel terve, õnnelik, noor.
***
Kuhu külvaja kõnnib?
Läbi elu viib ta rada.
Must maa vaid vaatab, sõnnik.
Ja õhtupäike madal.
Kuhu külvaja kõnnib?
Miks on tal minna vaja?
See maa on püha, õnnis,
kuhu viljateri sajab.
Püha, õnnis on ka käsi,
mis kingib meile kulda –
viskab kuni väsib…
-
Rahvas on järjekordselt oma sõna ütelnud ja riigikogu selleks korraks siis jälle valitud, kusjuures “rahvas” on käesolevas kontekstis üpris laialivalguv mõiste. Eestikeelne inimene kipub siinkohal millegipärast alati mõtlema nn eesti rahvast, s.t eestikeelsetest eestlastest koosnevat kogumit, mingit Kungla rahvast, kes laulusõnade järgi “kord istus maha sööma”, nii et vana Vanemuine ise olevat seepeale läinud “murumaal kandlelugu lööma”. Pärast olevat see Kungla rahvas saanud veel murueide tütreid…
-
Raamat räägib roosiristlastest evangeelsete jalgratturite ülemaailmsest ülestõusust, mis algab sellega, et jalgratturid loovad 1928. aastal Franz Ferdinandi mõrva ettevalmistava grupi, et ta siis 1914. aastal tappa, sest Franz Ferdinandist on saamas geniaalne keiser, kes laiendab Lääne-Rooma keisririigi valdusi endise Bütsantsi territooriumile ning ähvardab seeläbi tuua kaosesse ratsionalistlikku vaimu. Igal juhul ei lähe see korda ja lääs peab leidma oma hädise lõpu.
Sarnane viiteline ja vihjeline kirjusus,…
