-
Mathura, Kohalolu: luuletusi ja rännakuid. Allikaäärne, 2006. 72 lk.
Mathura luuleviisis on seni toimunud kaks suuremat muutust, esimene neist juba Erakkonna kujuvõtmise eel, teine aga kolmes viimases kogus. Mathura senigi laiemalt levinud krišnalikus laadis luuletajakuvand põhineb suuresti Erakkonna ühisteostes ja ta esikkogus “Poeesia valgel taustal” (Erakkond, 2001) avaldatul. Varasemat luulet avalikkuse ette eriti jõudnud ei ole, kuigi ta võib olla esimene ametlikumas kanalis avaldanud/tud Erakkonna luuletaja (valik…
-
Pika sammuga astub kangelane lavale,
nööbib lahti oma vanaaegsed püksid
ja laseb neil alla vajuda –
juba ongi need rebadel ja korrapäraselt voltis.
Ta istub potil, näoga publiku poole,
aga kõrvalkabiin on reserveeritud daamile,
nimelt sellele daamile,
kes Phaedra osa täidab.
Juba tuleb temagi asjale.
Ta on seljaga publiku poole
ja tõstab ühtäkki seeliku üles
ning näitab oma uhket perset.
Nüüd järgnevad mõlemast kabiinist häälitsused,
mis värvivad loožisistujate näod,
esimestes ridades istujate nägudest rääkimata,
kirsipunaseks.
DISKREETNE PELDIK
Sellesse peldikusse lähed
peaaegu et kikivarvul,
aga enne…
-
Enn Põldroos, Silm veresoonega. Tallinn 2006. 182 lk.
Enn Põldroosi raamat on paras pähkel inimesele, kes ootab lobedat kirjandust või tõelist kunstmuinasjuttu. Loomulikult on tegu vaid iroonilise mänguga elik lugeja hanitamisega autori poolt – kui ta nimetab oma kolme novelli muinasjutuks. Realistlik ja sotsiaalne kujund on liiga tugev ja nii taustal kui pinnal hoomatav, häiriv-valulikult kohal, pannes kohe ja üha küsima kõiksuguste nähtuste kohta. Tegelikult on muidugi…
-
Pea üheaegselt Finlandia auhinnaga kuulutati välja ka Rootsi tähtsaima kirjandusauhinna Augustpriset’i laureaat, kelleks osutus rootsisoomlane Susanna Alakoski oma debüütromaaniga “Svinalängorna” (Albert Bonnieri kirjastus, 2006), mis kujutab ühe Soome ümberasujate perekonna kohanemisraskusi 1970ndate Rootsi ühiskonnas. Immigrantide perekond majutatakse alguses väga meeldiva ja lausa mugavana tunduvasse Fridhemi- ehk Rahula- nimelise linnaosa korterisse Ystadi äärelinnas. Need olid ehitatud Rootsi suure korterikriisi ajal “miljoni korteri kava” raames. Selgub aga, et…
-
Kui teater algab puhvetist, siis Andrus Elbingu luulekogu “Siin Beebilõust, tere!” lugemine võiks alata tagakaanest. Sealt võib tõdeda, et “Kuressaare poiss Andrus Elbing (1981) kannab karistust Tallinna vanglas, kust ta vabaneb 2008. aastal.” Saatesõna sellele luulekogule on kirjutanud koguni kaks silmapaistvat persooni. Arhitekt Vilen Künnapu on Elbingut võrrelnud isegi Artur Alliksaarega ning veenab lugejat, et kunagine “kogu Saaremaa hirm” on vanglas luuletama hakates üle elanud vaimse…
-
Mõtlesin päris kaua, mis mu meelest on Wimbergi vastse luulekogu juures kõige olulikum või märkimisväärsem iseloomujoon. Lugesin teisegi korra läbi. Järjest. Ja sain aru. Tegu on ühega neist harvadest luuleraamatutest, mida on võimalus lugeda kui juturaamatut. Ühe jutiga. Põnevusega. Ning samas ei ole ta mitte mingi romaan värssides, vaid pesuehtne poeesia. Sealjuures osava käega kokku pandud, käänuline, nurkade taga üllatusi pakkuv. “Maaaraamat” oli tal kunagi peaaegu…
-
Kaardipakk Kaks lubab kümme korda eelkäijast parem olla. On siis või? Nagu pakend retseptiks pakub: “Kutsu esile viis äraproovitud luuletajat, lase neil viis aastat laagerduda, käsi neil kaks korda rohkem luuletusi kirjutada.” Võrdluseks saab võtta ainult eelkäija ja selle loogika põhjal tõepoolest ongi uus kaardipakk kümme korda parem. Kuna tegemist on ennekõike tootega, peab tingimata puudutama selle kõiki kasutuslikke omadusi. Nikotiinikollaste sõrmedega lihtsale turakatagujale see pakk…
-
Suurvaimudele on ikka määratud olla veidi üksik ja õnnetu. Suureks ja ülevaks saavad nad oma väikese ja madala aja kirjutada ikka ainult ise. Kui oma mõttelugu ise ei tee ega loe, pead leppima sellega, et eeposed jooksevad nüüd muukeelseid seebiseriaale pidi. Sirbi arhiiv
Hando Runnel, Viru veri ei värise. Ilmamaa, 2006. 72 lk.
Runneli äsja ilmunud luulekogusse koondatud tekste aastaist 1972 – 2006. Tegemist on valikkoguga, millel alapealkirjaks “Armastuse…
-
Konkreetset keelt ei saa kaitsta umbmääraselt. Palja rahaga lubaduste näol tulevasest riigieelarvest. Raha nimelt on võrreldamatult müüdavam kui inimese keel, pealegi on ta, ma mõtlen raha, loomu poolest keelejärgne. Keel on esmasem.
Seepärast püüab minusugune jälgida meie keele saatuses väga tähelepanelikult seda, (1) kui paradigmaatiline on eesti keel Interneti universumis ja (2) kuivõrd arusaadav on eesti keel kõiges, mis kuulub roategemisse. Viimane on mõistagi tähtsam, sest toitu …
-
Martin Napa, Elu valem. Tuul & Nool, 2006. 143 lk.
Reaalsuse ja teispoolsuse, elu ja filosoofia omavahelised seosed on läbi aegade olnud paljude kirjanduslukku jäänud teoste põhiteema.
On kirjandusteoseid, mis, kandes eneses olmelise ajalisuse märki, leiavad tunnustamist kindlas ajas, kus nende osakaal on suur, kus nendega arvestatakse ning neid tsiteeritakse. Samas on teine osa (kirjandus)teoseid, mis kannavad ajatuse pitserit ning mille humanistliku kallakuga sisu jääb kõlama alatiseks. Enamuses…
